seisus kohustab

9.29.2006

serbian surround system...

... on asi, mis lülitatakse sisse eriti pidulikel puhkudel ja valdavalt siis kui istud õhtusöögilauas ning üritad vestelda tegelasega üle laua. konversatsiooni rikastab sinu paremast kõrvast 18 cm kaugusel asuv aktiivses kasutuses kitarr ning vasemast kõrvast 27 cm kaugusel sama intensiivselt pruugitav akordion. võluva üldmulje rikastamiseks kasutatakse ka instrumentide omanike hääli.
kui sama stsenaarium, komplektis rikkis volüüminupuga endise ooperilauljaga, järgmisel õhtul visalt korduma hakkab, lubab minu vestluskaaslane minuga vastamisi mitte kunagi enam istuda. koguni lauda ei taha ta minuga jagada. mu karjäär on ohus!

Sildid:

9.28.2006

minu glamuurne elu idaeuroopa hotellides

hotelli aparaadid loomulikult minu krediitkaarte ei tunnista ning nii maksan hotelli eest ette nagu alati, kui idaeuroopas hängimas käin. bulgaarias tipnes sama ettevõtmine kolmekordse üritusega broneerida vastav summa krediitkaardil, mille tulemusena sai limiit lõpuks siiski õnnelikult ületatud ja hotellil tekkis võimalus mind teavitada minu finantsilisest sobimatusest nende poleeritud kantsi. kogu operatsiooni tulemusena omas sofia hilton mingi aja jooksul koguni minu neljakordset majutusraha (noh, lõpuks maksin ju lisaks krediitkaardi broneeringutele arve deebetkaardiga ära).

serbia hotelli hind ületab aga koguni preili parise perekonna fantaasiad idaeurooplaste maksevõime kohta (195 EUR öö) ning selle eest saan pudeli šampust koos kahe klaasiga (oleks pidanud vist taksojuhi üles kutsuma) ühe banaani, ühe õuna, ühe kiivi, üleelusuuruses peegli, mis katab terve ilmatusuure vannitoa seina (nad vist väga armastavad ennast pesemas näha) ning mitteavanevad aknad koos tolmulõhnaga – suitsetaja tuba transformeeritud mittesuitsetaja toaks kohutava hulga jubedate kemikaalide abil.

ps status report: 24 päeva ilma suitsuta. boonuspunktid suitsetava riskigrupi esindaja tolereerimise ning loengute pidamise eest.

pps hiljem selgub, et šampanja ja muu luksus oli mõeldud hoopiski hr stojadinovic’ile, kelle potentsiaalsesse peatuspaika mul oli õnn sattuda.

Sildid:

lennundusuudiseid

jaapanlased istuvad äriklassis. jaapanlaste kohta harjumatult kaugel üksteisest (äriklassis istutakse ju hõredamini) ning lahedavad sudokut. st kõik viis jaapanlast lahendavad oma isiklikku sudokut! nii palavikuliselt, et pole neil aega isegi omavahel ehtjaapanlaslikult kädistada! neil on vist ainult massilised ettevõtmised. kui tamagochi, siis kõigil, kui sudoku, siis jälle kõigil. milline tänulik publik igale massihullusele.

veider tunnetuslik muutus skaalal omad <> võõrad:
võrreldes pearätikuga tüdrukute isade/vendade/abikaasadega vaatan väga tumedanahalisi subsahaaralasi kui omasid. rätiga tüdrukud ise on aga lahedad: mõnel pearätt kenasti nabapluusiga sobitatud. liibuvad teksad nagunii. ei tea, kas nende pojad ka tulevikus marocco airis osama-habemega piletimüüjaks hakkavad.

enne maandumist teavitatakse meid saksamaa ja serbia vahelisest ajavahest (+1 tund). üllatunud kuid korraliku kodanikuna sätin oma kella tunni võrra edasi ning muretsen taksojuhi pärast, kes mind terve tunni juba oodanud. õnnelikult taksos maandununa kontrollin kella ja selgub see, mida kahtlustasin: lufthansa on totaaliselt misinformeeritud, kuna ajavahet saksamaa ja serbia vahel ei eksisteeri. tunnen end pädevana ning olen uhkust täis :) hotellis lendureid taaskohates (biidin kohalejõudmisega nii lendureid kui isegi jaapanlasi) lähen seda neile peaaegu ütlema. tagasihoidliku eestlasena lihtsalt muigan.

Sildid:

Seeneaeg

tavamõistele vastavaid kingi on väga vähe näha. peaaegu et jälitan ühte silmatorkavalt ilusate kingadega noort daami. võtan vastu otsuse, et ta on idaeurooplane (lisaks kingadele ka kvaliteetsed, korrektsed riided ning make up). mitte mingit muud alust sellele hinnangule mul pakkuda ei ole.

iga endast lugupidav belgia daam kannab vähemalt põlviniulatuvaid saapaid. ignoreerides 31 kraadist kuumust, mis ründab nii valusalt, et teksad jalas sulavad.

need kellel saapaid pole, peavad plätudega käima. ja kui belgia daam oma saabastatud jalakesed päevavalgele päästab, saan aru, miks saapaid vaja on: küüneseen ründab ohjeldamatult vähemalt pooli paljastatud varbaid, mis minu lähedusse satuvad (kuna olen varbafriik, jälgin kogu aeg, mis minu läheduses jalutab). siin on nad sügavasti seenenäritud ning see, mis puravikest alles jäänud, on võimatult kirka küünelakiga kaunistatud. võigas.

kohalik tegelane küsib mu käest teed! turistid ründavad mind kohaliku pähe lausa pidevalt. mida ütleb see minu enda riietumisstiili kohta belgia kuningriigi pealinnas?

Sildid:

9.24.2006

segadused kohvioaasis

laekusin frankfurdi lennujaama ning sooritasin otserynnaku esimesele r2ndkohvik2rule. cappuccino, mida nad mulle eraldasid yletas k6ikide belgia peente kohvikute taseme v2hemalt kymnekordselt. isegi mozzarella sai tundus imemaitsev :)

samas ei suuda sakslased korraldada oma ohtusregulatsioone ning turvalisuse huvides ei anna nad yldse teada, kust belgradi lend v2ljub. maastikuluure spetsialistina suudan 6ige v2rava enne v2ljalendu siiski tuvastada.

Sildid:

9.19.2006

hulkuvad kassid

kuna mu kass läks küla peale, otsustasin ka ise kondama minna.
olen siiani olnud suhteliselt vabameelne hulkur ning valmis alati uutes asumites nuhkima ning uusi kogemusi omandama aga see tolmumaitseline vedelik, mida siin kohvi nime all müüakse, tuleks seadusega ära keelata. ning kui nad on otsustanud seda ollust veel selle valge asjaga tempida, mida nad siin piimaks peavad, on tulemuseks maitsmist ja haistmist tagavate meeleelundite rike.
katsetasime täna visuaalselt keskmisest kabedama itaalia söögikohaga ning meie käest küsiti, et kas tahame oma cappuccinot a l'italien või tavalist moodi!!! vähemalt visuaalselt ja kontsistentsilt oli see itaalia versioon pisut kabedam, kuid eks nemadki saavad oma vee tsentraalselt ning piima kohalikust poest. vilunud euroametnikud ostlevad aga saksamaa toidukaubanduskettide avarustes, tuues sealt isegi vett.

nb! belgia võitis kõige räpasema veega jõgede maailmameistrivõistluse.

kõige eeltooduga seoses või hoopis selle tõttu sain aga täna hakkama esimese prantsusekeelse dialoogiga, mis ei läinudki enne lõppu mõnele muule keelele üle: ostsin nimelt kohvi :) eestis oleks see muidugi labane dialoog a la üks kohv-17 krooni-tänan. siin aga diskuteeritakse lisaks pikalt selle üle, kuhu ma kohviga minna tahan (ära) ning millist suhkrut ma eelistan (ei mingit) jms

kurva vastuoluna on nad kogenud maiusemeistrid. igasugu hõrgutisi saab hankida suisa keskööl, kuid eeldatavasti pean need endaga mõnda kohvioaasi kaasa vedama ning seal manustama.

muus osas on tegemist suht ülekasvanud külaga, mis täis ülbeid frankofoone ja kohutavate lipsudega euroametnikke. mingit glamuuri siit otsida ei maksa. kõik on pisut ripakil ja lötakil.

Sildid:

9.04.2006

teie iseloom ei huvita mitte kedagi

trikk on selles, et igal inimesel on õigus oma arvamusele.
mõnel on õigus isegi teemaarendusele.
oma paha tuju ja isklikud ebaõnnestumised kannatab välja elada ühiskondlikult võimalikult vähedestruktiivselt. võib ntx koristada või sportida, kasvatada lilli, osta prügikasti!

muutun üha sallimatumaks inimeste suhtes, kelle jaoks diskussiooni võti on kõvenevas hääletoonis, teistest ülerääkimises ning vastuvaidlematutes väidetes. kahju! võibolla on neil vahel isegi õigus või ehk hoopis midagi asjalikku öelda aga ma ei saa seda kunagi teada, kui selgitavate meetodite hulka kuulub minu ärakuulamise asendamine agressiooniga minu vastu.

olen üritanud sallivust kasvatada ja rünnakut taluda. tagantjärele olen aga avastanud, et meelde ei jäänud ikka muud kui emotsioon. seega mahavisatud kisa ja raev.

Sildid: ,

sallivusest

olen toibuv sõltlane.
skoor: viimase nelja päeva jooksul üks.

samas tuleb tunnistada, et kui ma kogu aeg peaksin leedus suitsetamisest loobumisega tegelema, saaks sellest väga keeruline projekt. nimelt on meie kallid lõunapoolseimad baldid endale pähe võtnud siseruumides suitsetamise ära keelata. mõistlik ja tore, eks? aga võta näpust: iseloomulikult enamusele idaeuroopa rahvastele on ka leedukad kirglised suitsetajad. kuna nad seda siseruumides enam teha ei saa, ummistavad nad nüüd kõikide avalike kohtade lävepakke. ja ma ei naljatle: neist mööda pääsemiseks tuleb suisa trügida!

mõned aastad tagasi ei kohanud ma leedus tänaval mitte ühtegi suitsetavat naist. nüüd tuhisevad hommikul tööle nii et pilv taga. erinevate ministeeriumide ukseavades on vist suisa perma-pilvitus. kurb on vaadata neid viksitud onkleid-prouasid sellises alandavas situatsioonis.

mittesuitsetaja teatab hiljemalt nüüd, et no jätku siis maha! iseenesest õige, kui unustada, et reeglina pelk ärakeelamine asja automaatselt olematuks ei tee (prostitutsioon) ning suur osa inimkonnast reageerib oma mingite tavade/õiguste/harjumuste kitsendamisele protesti ja trotsiga (muhamedi tüdrukute pearätid prantsuse koolides) ning eriti kurjaks aetuna ka vägivallaga (kõik terrorivennad).

olen ise ka nobe keelama/käskima, kui miski minu ootustele ei vasta aga leedukate dilemma tegi mind mõtlikuks:
  1. kus on piir millal midagi saab lihtsalt ära keelata ja millal peab alustama kaugemalt a la selgitustöö jne?
  2. mida üldse saab/peab keelama ja mis on inimese enda asi?
  3. miks näiteks suitsetamine on (no sõnaotsesesmõttes :) out aga alkohol ja mängupõrgud vägagi in? loendasin vähemalt 5 kasiinot peatänaval :(
  4. mida nad talvel teevad: suurendavad külmetushaiguste ravimite riiklikku tellimust?
  5. huvitav, kas mõni mu trajektoorile jäänud suitsupilve mähkunud ministeeriumidest (ehk majad nimedega ... ministerija) ka tervishoiuministeerium oli?

taani demokraatia lühikursus
meie oma leedu kontoris aga on asjad teisiti: mittesuitsetav boss (siis taanlane) lubab töötajatel kontori osades köökides suitsetada, sest ta leiab, et on alandav oma töötajaid selle pärast tänavale visata. suitsetavad kolleegid katsutakse kokku paigutada, et nad teisi ei segaks. ventilatsioon tundub olevat mõistlik, sest ma ei taibanudki kohe, et seal suitsetatakse.

kuidas mina sellest kõigest välja rabelesin?
kahjuks kaasneb iga sõltuvusega "monkey see monkey do" efekt, mistõttu sain oma isikliku deemoniga väga lähedalt tuttavaks - igast ukseaugust möödudes tuletati mulle meelde, mida ma vältida püüan.
huvitav on täheldada, et kui ma aastaid tagasi suitsetamise päriselt maha jätsin (st 1 pakk päevas => 0 ühe päevaga) , läks justkui oluliselt lihtsamini, mis tõestab, et nö tipsutaminegi on ohtlik. õnneks käivad minu halbade harjumuste juurde teatud rituaalid. või vice versa. kuna neid on reisil keeruline tagada, jäingi kuivale, sest õnneks ei tundunud ukseavas kössitamine mulle piisavalt glamuurne.
ootamatu lisaväärtus sellele, et olen mugav ja endast kõrgel arvamusel :)

tõstatatud küsimustele vastuste leidmisel luban teid kindlasti teavitada.
seniks muusikat

Sildid: