minu glamuurne elu idaeuroopa hotellides
hotelli aparaadid loomulikult minu krediitkaarte ei tunnista ning nii maksan hotelli eest ette nagu alati, kui idaeuroopas hängimas käin. bulgaarias tipnes sama ettevõtmine kolmekordse üritusega broneerida vastav summa krediitkaardil, mille tulemusena sai limiit lõpuks siiski õnnelikult ületatud ja hotellil tekkis võimalus mind teavitada minu finantsilisest sobimatusest nende poleeritud kantsi. kogu operatsiooni tulemusena omas sofia hilton mingi aja jooksul koguni minu neljakordset majutusraha (noh, lõpuks maksin ju lisaks krediitkaardi broneeringutele arve deebetkaardiga ära).
serbia hotelli hind ületab aga koguni preili parise perekonna fantaasiad idaeurooplaste maksevõime kohta (195 EUR öö) ning selle eest saan pudeli šampust koos kahe klaasiga (oleks pidanud vist taksojuhi üles kutsuma) ühe banaani, ühe õuna, ühe kiivi, üleelusuuruses peegli, mis katab terve ilmatusuure vannitoa seina (nad vist väga armastavad ennast pesemas näha) ning mitteavanevad aknad koos tolmulõhnaga – suitsetaja tuba transformeeritud mittesuitsetaja toaks kohutava hulga jubedate kemikaalide abil.
ps status report: 24 päeva ilma suitsuta. boonuspunktid suitsetava riskigrupi esindaja tolereerimise ning loengute pidamise eest.
pps hiljem selgub, et šampanja ja muu luksus oli mõeldud hoopiski hr stojadinovic’ile, kelle potentsiaalsesse peatuspaika mul oli õnn sattuda.
serbia hotelli hind ületab aga koguni preili parise perekonna fantaasiad idaeurooplaste maksevõime kohta (195 EUR öö) ning selle eest saan pudeli šampust koos kahe klaasiga (oleks pidanud vist taksojuhi üles kutsuma) ühe banaani, ühe õuna, ühe kiivi, üleelusuuruses peegli, mis katab terve ilmatusuure vannitoa seina (nad vist väga armastavad ennast pesemas näha) ning mitteavanevad aknad koos tolmulõhnaga – suitsetaja tuba transformeeritud mittesuitsetaja toaks kohutava hulga jubedate kemikaalide abil.
ps status report: 24 päeva ilma suitsuta. boonuspunktid suitsetava riskigrupi esindaja tolereerimise ning loengute pidamise eest.
pps hiljem selgub, et šampanja ja muu luksus oli mõeldud hoopiski hr stojadinovic’ile, kelle potentsiaalsesse peatuspaika mul oli õnn sattuda.
Sildid: kultuuriprogramm
posted by seisus kohustab @ 9/28/2006 04:31:00 PM
1 Comments:
At 04.10.06, 21:51,
seisus kohustab said…
ei vasta. seal on ikka mõned tervemad lõigud ka. aga ega need tänavad liiga klanitud välja ei näinud. ainsal korralikumal platsil (mingi rahvaste sõpruse palee ümber) tegutses aga eelmisel aastal suisa tivoli. rahvas sahistas ettevaatlikult selle ümbert ringiga.
vapustavad olid aga nende keldripoed, mis olid oma suured vitriinid avanud otse tänavale. nii, et kaubavalik algas varbakõrguselt ning ulatus umbes põlveni. proua enda nina ulatus ka üle tänava tasapinna pisut. kui tahtsid sealt midagi osta, pidid tänavale peaaegu kõhuli viskama. ja kuna ma tol ajal veel suitsetasin, kujuneski mul ostusoov. külitasin siis tänaval ja üritasin suunavate käemärkidega tema tähelepanu soovitud pakikesele suunata. aga oh õnnetust! see pakk oli kahjuks müüja enda poolt juba pooltühjaks suitsetatud ning ma ei saanudki soovitud kaupa :)
Postita kommentaar
<< Home