hulkuvad kassid

kuna mu kass läks küla peale, otsustasin ka ise kondama minna.
olen siiani olnud suhteliselt vabameelne hulkur ning valmis alati uutes asumites nuhkima ning uusi kogemusi omandama aga see tolmumaitseline vedelik, mida siin kohvi nime all müüakse, tuleks seadusega ära keelata. ning kui nad on otsustanud seda ollust veel selle valge asjaga tempida, mida nad siin piimaks peavad, on tulemuseks maitsmist ja haistmist tagavate meeleelundite rike.
katsetasime täna visuaalselt keskmisest kabedama itaalia söögikohaga ning meie käest küsiti, et kas tahame oma cappuccinot a l'italien või tavalist moodi!!! vähemalt visuaalselt ja kontsistentsilt oli see itaalia versioon pisut kabedam, kuid eks nemadki saavad oma vee tsentraalselt ning piima kohalikust poest. vilunud euroametnikud ostlevad aga saksamaa toidukaubanduskettide avarustes, tuues sealt isegi vett.

nb! belgia võitis kõige räpasema veega jõgede maailmameistrivõistluse.

kõige eeltooduga seoses või hoopis selle tõttu sain aga täna hakkama esimese prantsusekeelse dialoogiga, mis ei läinudki enne lõppu mõnele muule keelele üle: ostsin nimelt kohvi :) eestis oleks see muidugi labane dialoog a la üks kohv-17 krooni-tänan. siin aga diskuteeritakse lisaks pikalt selle üle, kuhu ma kohviga minna tahan (ära) ning millist suhkrut ma eelistan (ei mingit) jms

kurva vastuoluna on nad kogenud maiusemeistrid. igasugu hõrgutisi saab hankida suisa keskööl, kuid eeldatavasti pean need endaga mõnda kohvioaasi kaasa vedama ning seal manustama.

muus osas on tegemist suht ülekasvanud külaga, mis täis ülbeid frankofoone ja kohutavate lipsudega euroametnikke. mingit glamuuri siit otsida ei maksa. kõik on pisut ripakil ja lötakil.