seisus kohustab

3.24.2007

viirastus truckers' lounge'is

kui roomad üksusega, püss seljas, võsa vahel nii et naba läigib ning hiljem kaevad õlg-õla kõrval kempsuauku, hakkad omas piiratuses kõikvõimalikke meeste- ja naistemaailmade eristamisi seksistlike eputiste lobaks pidama. helsinki-travemünde liinil lõid minu poleeritud maailmapilti mõrad ning nendest paistis läbi veel üks maailm.

laeva enda kohta pole piiksugi halba kosta: 2006 aastal itaalia inseneride poolt soome viikingitele ehitatud soomepiiga (finnmaid) jätab puhta ja vähekasutatud mulje. leidub saun ning lausa mullivann (soovitan proovida tugeva lainetuse korral:)! millegipärast on olemas ka kauplus, mis on avatud ca 4 tundi kogu 30-tunnise merereisi jooksul ja, kus müüakse soome naisdisaineri kujundet imekauneid siidsalle. kellele?

sööklasse astudes tuvastame, et territoorium on jaotatud rangelt kaheks, millest esimene pool on eraldatud veokijuhtidele. sellest teavitavad meid omnipresentsed inglise ja venekeelsed sildid, seega saan aru, et asjasse tuleb suhtuda täie tõsidusega. naiivselt arvan, et ehk serveeritakse neile mingit teist sorti lobi vms aga pärast jooksevad kõik ikka ühe ja sama rootsilaua juurde kokku. igal juhul saab mulle laeva ainsa alla 60-aastase naisena kohe selgeks, et toidulauakese juurde on mõtet oma meeskodanik kaasa tirida. muul juhul muutud momentaalselt kõikide trukkerite infantiilsete suhtluskatsetuste ning keeleharjutuste ohvriks, sest toidulauakesed paiknevad nö ühisel territooriumil. suhtluskeele valikul eriti ei peenutseta, võetakse julgelt oma kodukeel ning jõllitatakse hämmendunult, kui sa aru saama ei rutta. ehk pannakse siin pigem rõhku kehakeemiale?

kohtume ka eesti trukkeriga, kes uurib, millise rekkaga meie reisime ning kuuldes, et meil ei olegi rekkat, kaob kabjaplaginal.
talle järele vaadates jään kogu seda trukkerite kampa silmitsema tajun äkki, et olen vaatlemas täielikku alternatiivset (meeste)universumit. ilmselgelt toimub nende vahel mingi seletamatu solidaarsus, sest rahvused istuvad kõik segamini ning iga jõmm jaurab nagu jaksab (omas keeles, loomulikult!). nojah, väliselt on nad suht sarnased: enamus neist kas raskes või eluohtlikus ülekaalus ning kõik plätudega. koondpildina annab trukkerite seltskond ühtse rahulikut sumiseva mütsaku mulje. kui keegi neist pilgu ülejäänud reisijate poole heidab, peegeldub selles täielik üllatus/hämmastus justkui tegeleks kogu meie sööklapool parasjagu ntx kosmosesüstiku maandamisega ning ruttu pööravad nad pilgu tagasi paarimehe nahksele vestile.

samal vaevutajutaval aga kindlal moel üritatakse trukkereid ja muid tegelasi omavahelisest suhtlusest võimalikult eemal hoida. lisaks sööklapoolele on tervelt üks laevakorrus ainult trukkeritele ette nähtud. laeva plaani pealt näen, et trukkerite korruse tagumises osas on suur avalik ruum nimega trucker's lounge. kas seal peetakse neid trukkereid, kes alternatiivsete universumite olemasolust veel teadlikud pole? või lõikavad nad seal oma varbaküüsi ning vitsutavad kodutoitu? teisi reisijaid sinna igal juhul ei oodata.

erandina kasutavad kõik ühtesid ja samu sauna- ja treeningruume. taipan olla rahul, et naised rekkadega ei sõida: naistesaun on sisuliselt minu privaatkasutuses samal ajal kui KK vene trukkeritega koos varbaid leotab.
kogu reisi jooksul tajun, et ühed meist on teisejärgulised aga ma ei saa aru, kummad nimelt. kas tegemist on trukkerite paradiisiga, millest maapealseid eemal hoida või soovitakse hoopis trukkereid ohjata ja neile koht kätte näidata?
isiklikult tunnen end kui filmis the others, kus nicole kidman oma lastega üksikus mõisas toimetab samal ajal tundes/kuuldes/tajudes, kuidas keegi kobistab samades ruumides, kus temagi. pmtselt siis nagu reostab oma tajutava olemasoluga tema isiklikku ruumi või nii. tegelt sõltub kõik aga hoopis sellest, kumb osapool on viirastus.

Sildid:

3.10.2007

firma aastapäev


firmal täitus ümaramat sorti aastanumber ning selleks puhuks korraldati käre pidu.
peo eeltööna tekitatud tohutu afääri juhusliku osalisena olin lubanud kaasa lüüa juhtkonna taidlusgrupis ning osaleda tantsulise etteaste sujuvas ettekandes.
kuna mu lavanärv on viimasel ajal pisut närtsinud, kasvas ärevus võrdeliselt esinemise lähenemisega. esimese valehäire peale haarasin tantsupartneri klaasist elevandilonksu, mis kahjuks ärevusele sugugi pärssivalt ei mõjunud, sestap oli mul lavale trampides silme eest nii kirju, et oleksin peatumata põiki üle lava minema põrutanud, kui tantsu alustavad mehed risti tee peale ette poleks jäänud. tegelt olidki mehed selle tantsu löövam osa ning kindlasti tuleb tunnustada tegelaste julgust ja pealehakkamist "kastist välja" tegutsemises.
peokorralduses esines peale meie tantsu veel ootamatuid etteasteid: ise ma kindlasti ei oleks selle peale tulnud, et kankaani piduliku ürituse avaminutitele planeerida! samas oli ettekanne nii heal tasemel, et panin juba poole tantsu pealt suu ilusasti kinni ja ei teinud ühtegi mürgist kommentaari. paljude endiste töötajatega, kelle oleme hoole ja armastusega peamiselt ühele eesti suurimale finantsasutusele tubliks tööjõuks kasvatanud, kohtudes kippus kohati lausa heldimuspisar silma. kõikide "endiste" kohaletuleku mõttest ei saanud siiski aru: mõni oli vist lihtsalt tulnud lootuses, et ehk on hiljem miskit taga rääkida? eriti pentsik oli vaadata kunagist kolleegi, kes kange kaelaga oma uut armastatut massidele promoveeris. too oli nii stressis olemisega nagu vaevleks kõhukinnisuse käes. kuna oleme nagunii juba orkutis nende suurele õnnele kaasa saanud elada ei näinud ma sellisel õnnelikolemise demonstratsioonesinemisel laiemat mõtet. hämmastav, kuidas mõned inimesed muutuvad kui keskkond nende ümber teiseneb! minu jaoks oli tegemist väga muheda ja vaba olemisega kolleegiga, kellega oli igavesti äge koos töötada ja nüüd selline elumurelik olemine! loodan, et nende raskused peatselt mööduvad.

kõmu meie tantsust levis aga piireületavalt ning nii tuli meil üritust firma talvepäevadel uuesti korrata. vintis sammuga ei olnud kogu lavaline tegevus pooltki nii müstiline. õnneks oli ka piisavalt kitsas, mille tulemusena leidis mõni esineja peale hoogsat käeviibet oma sõrmed naabri ninast. keegi ei täpsustanud, kas ta sealt ka midagi leidis.

3.04.2007

lahkumispidu

seadsin pidustused kalendrisse pisut enne seda, kui mu mehed mulle järele tulevad. noh, et ei peaks kaks korda põrandaid pesema.
programmis olid liigsöömine, sõbrataride saunatamine, hilbujaotus ning ööklubi. saime kõigega ca 5 tunni jooksul hakkama, mis näitab, et mul on väga töökad sõbratarid.
kuna olen minevikus üle elanud siintooduga sarnaseid varaloovutamisintsidente, mis järgmisel hetkel kellegi äriprojekti sisendiks muutusid, otsustasin sel korral oma liigseid kehakatteid mitte kirikusse ega taaskasutusse tirida vaid korraldada headele sõbrataridele vahetuspeo. mitte, et ma arvaks, et nad ise ei jaksa endale kapitäite viisi trääni koju hankida vaid pigem sellepärast, et osad asjad olid ju täitsa alakasutatud ning kuna mul endal oli neist villand, siis miks mitte nautida andmisrõõmu. õnneks läkski kõik kaubaks ning riidelaadungist jäi alles vaid üks õnnetu pluus (no ta oli ka masendavalt hiirhall, eksole) ja villane talvekampsun.
loodan, et rõõm oli mõlemapoolne.
tips and tricks sarnaste ürituste korraldamisel: statistikalembid võiks hilbud eelnevalt üle lugeda ning õiglase jaotuse taotlejad võiks asjade ühtlase jaotumise huvides kõik sõbrannad korraga saagi kallale lasta.

peale viiendat tundi algas vabakava ööklubis, mille käigus igaüks huvidele vastava spordiala valis: kes tantsis, kes jõi, kes flirtis. võimekamad tegid kõike korraga.

hakatuseks tutvusin meeskodanikuga, kellega arutasime kaubandusküsimusi. tema oleks meelsasti pakunud seksuaalkogemuste vahetamise kaupa aga mul ei olnud paraku ühtegi ära anda. märgates meie kimbatust asus üks sõbratar meeskodanikuga tarneklauslite üle arutlema. kuna selgus, et mõlemad on pigem müügi peal väljas, tegi sõbratar meeskodanikule ettepaneku tasaarvelduseks: saaks mõlemad tasuta! mingil hetkel jäi see ettevõtmine sõbratari tähelepanu hälbimise tõttu vist soiku.

vahepeal juhendas teine sõbratar minu poole järgmist saaklooma, kinnitades hingestatult, et mina olengi gerli(?) noormehe eksiarvamuse süvendamiseks toetasin bluffi kogu veenmisjõuga isegi siis kui noormees mind grupijuhiks tituleeris. selle eest premeeriti mind meetriste valgete rooside kimbuga ja pasunahelidega. kahju kohe sellest päris-gerlist!

üks sõbratar oli peamiselt hõivatud oma valimisplatvormi tutvustamisega (järgmisel päeval toimusid valimised) igale tüütajale, ning see oli väga pädev relv, kuna ei klappinud enamuse meeskodanike arusaamisega kudrutamisest. usun, et nad oleks meelsasti sõbratarile oma hoopis teistsuguseid "platvorme" tutvustanud.
olen sarnase tõrjetehnika suur austaja ning väsitava kandidaadi puhul kontrollin kohe ntx tema auastet. kui kontrollküsimus* ei tööta, heietan pikki lugusid oma isikliku militaarse väljaõppe pagasist. mõjub nagu pühitsetud vesi saatanale. eriti juhul kui tegemist on riigikaitsepõlguriga, kelle ainuke militaarne manööver on olnud ajateenistusest kõrvale hiilimine, mille üle kuni minuga kohtumiseni uhkustki tuntud.

pidustustelt lahkumisel saatis meid telefoniga suhet arendava temperamentse tütarlapse sensuaalne armuhüüd: v***u, t**a, ma ei vannu, r**sk!

*kontrollküsimus on vajalik kuna mainitud tehnika administreerimisel võib esineda retrograadset efekti kandidaatide puhul, kel asja vastu huvi või (soov saada) minu auastmest kõrgem auaste :)