väikerahvuse esindajail on mõned olulised eelised, mis mõnel teisel korral võivad pisut häirivad olla.
jube mõnus on ju sõbratariga võõra linna tänavatel lonkides „kohalikke” kommenteerida ning teha märkused pikantsete detailide kohta nende välimuses. samas on veider juhuslikult pealt kuulata teiste sama staatust nautivate tegelaste omavahelisi arutelusid. nagu salakuulaja! nad ju arvavad, et on oma privaatses ruumis. vahel paneb selliste vestluste pealesunnitud kuulamine ka punastama. näiteks kuulates ohjeldamatuid kommentaare tallinnasse väljuva lennuki värava juures erinevates lennujaamades. kallid kaasreisijad: see on täiesti tõenäoline paik, kus kohata teisi eestlasi! kõrvalseisjad võivad teie sarkasmipilves tunda nagu oleks nad järsku omandanud lisaseade, mille abil kõik anonüümseid internetikommentaatorid nähtavaks muutuvad.

ja ma ei taha teie hingeelu "sügavustega" tutvuda. ega teada, kas te kreekas reisisite ringi või päevitasite rannas. ega seda, et teil on suvilas samasugune vaas nagu kõrvalolevas poes müüakse. kõigest muust rääkimata.

toitlustusasutuste viimased päevad

on masendav vaadata, mis on toimunud tallinna söögikohtadega: viimase nädala jooksul on mulle näiteks supine lusikas jaki voodrile visatud ning teisal käratatud, et see toit, mida te tahate võtab aega. kui julgesin ilmutada teadmatust saadaolevate kastmete suhtes oleks mind vist heal meelel üldse uksest välja visatud. pidevatest ühistest lõunaarvetest koos naiskolleegidega olen täiesti stressis ning kuulates pealt kuidas ettekandja sunnib klienti kinni maksma oma kolleegi vea tõttu talle sissesöödetud kallimat toitu, puurivad mu tugevdatud küüned restoraniinventari polstrit.
kas tõesti toimib kogu tegevuaharu rentaabluse viimsel piiril, nii et kui maksuametnik ümbrikupalga tuvastab, on kohe pankrot?
90% toitlustusasutuste personalist on alakoolitatud ning -motiveeritud ning toimivad ellujäämisinstinktide varal.
viriseda eriti ei julge - pärast sülitavad kotleti vahele.
kas mitte kellelegi tõesti see töö enam päriselt ei meeldi?

hakkaks poliitikuks ning pressiks läbi toitlustusasutuste doteerimiskava?

minu pere moodne elu

abikaasa õppis skaipimise ära. sellest innustuna hõiskab mu kodune rüperaal õhtud otsa õrnal helinal mu tähelepanu järele.

issi sai mobiili. kuna ta on üks väga printsipiaalne ja konservatiivne meeskodanik siis hakatuseks saatis ta emme koos mobiiliga pimedasse, kitsasse kohta, mis eriti hästi ei lõhna. aga emme tunneb asja: jättis va iginõmeda gädžeti silmapaistva hooletusega issist soodsasse kaugusse vedelema ning läks linna peale tsillima ja glamuurseid prilliraame šoppama. ja nagu ikka, oligi minu tõrges ent uudishimulik issi vahepeal vaenlasega tutvust teinud. asja väljalülitamine on nüüd igal juhul põhjalikult selge. pin-kood ka.
homseks oleme emmega plaaninud väljaõppe järgmise etapi: kavatsen issile helistada.

imekspandav on aga see, millise visa entusiasmiga emme mobiiliasjaga jändab. surmapõlgava enesekindlusega haaras ta täiesti tundmatu telefoni ning asus numbreid mällu salvestama ning ühtlasi papsi koolitama. respekt! beib on siiski 70+

riia, mu arm

käin viimasel ajal riias tihedamini kui trennis. sel korral siis pigem oma hobide innustusel: invasioon riia kaitsekolledžisse lõppes meie võiduga.

küll aga tuli oluline osa võidust meil sel korral lausa stripiklubist välja tuua. külastatud asutus nimega "dolls" asus väga respektaablis ümbruses otse ooperiteatri vastas ja miski ei ennustanud sellist pikantset tegevusala.
kuna viibisin 80% maskuliinses seltskonnas lendusid kaunitarid meile peale kui kärbseparv värskele lehmakoogile. üks kaaslastest ehmus sellepeale nii ära, et teatas ambitsioonikale ööliblikale, et ta on minuga juba 27 aastat abielus olnud. nentisin siis, et näe, otse lasteaiast sai :)

kõrvaltegevusena läbitud koolitus oli oluliselt vähem seikluslik. kõrghetk pakkus visuaalse efektina leegitsevat jumet komplektis enneolematu hulga kirjavigadega ning ajaplaneerimist, mille tulemusena 40-minutise ettekande lõpuks oli läbitud juba veerand slaididest.

lätlased meeldivad mulle aga endiselt. nad on kuidagi peaaegu nagu omad ainult ehk vähem küünilised. ja kui manöövrite käigus selgub, et eestlased on millegi asjalikuga hakkama saanud, ei häbene nad siiralt tunnustust avaldamast. lisaks on lätlaste delfis lisaks meilgi kasutusel olevatele ka eraldi uudistesektsioon baltikumi uudiste kohta. aga ehk peabki kahe ülbiku vahel paiknedes lihtsalt hea meeskonnatöötaja olema.