ootamatus

30. detsembril tüürin poodi selle aasta viimaseid oste sooritama.
Järsku hakkab autoraadiost Kerli laul kostma. Et ma ei polnud enne Kerlit Belgias raadiost kuulnud, sõidan esimese hooga õigest teeotsastki mööda :)

üks lahkumine

jõulu esimesel pühal suri meie akna all väga vana mees.
oma varajasel õhtutunnil saabunud lahkumishetkel oli ta oma pisiautos koos prouaga kuhugi teel. sel korral lõppes aga tee kõnniteeservale pargitud auto küljes.
kui me teda autost väljumas ei näinud, läksid KK ja Š asjaolusid uurima, kuid hoolimata sellest, et mees rooli taga oli ilmselgelt teadvusetu, ei soovinud tema proua arstist kuuldagi. ju ta siis juba teadis ...

oli kurb vaadata kohalesaabuvaid sugulasi, kuid kuna kellaaeg näitas, et jõululõuna on just lõppenud, jääb loota, et neil oli just olnud võimalus hüvasti jätta.

piinlik, et esimese reaktsioonina kippusin küüniliselt arvama, et autojuht on jõululõunal pitsitõstmisega liiale läinud või, et autosse jäämine võib viidata soovile sündmuskohast põgeneda.
vast oli ka keegi kõrgemalt poolt olukorda jälgimas, sest vaevalt see lahkumine vaid plekimõlkimisega oleks lõppenud, kui lahkuja oleks kiirteeni jõudnud.

usust ja elust enesest

Kui saabus kolm töövaba vedelemispäeva, haarasin kiirelt islami ajaloost kirjutava raamatu, mida olin ammu lugeda soovinud. Olen juba varasemast lugenud läbi kõik kättejuhtunud uurimused/elu- ja edulood/sisekaemused ja fiktsioonid teemal islam ja naine, kuid polnud eriti juhtunud lugema kirjutist islamiusu ajaloost üldisemalt.
Igal juhul osutus islami ajalugu väga põnevaks ning informatiivseks. Nagu tõelises järjejutus, selgus kohe minu järgmisel Londonivisiidil, et üks tore kolleeg/sõbranna on muhameedlane. Eestlasena pean usku inimese sügavalt isiklikuks eraasjaks ja nii ei olnud me iial varem usuteemadel vestelnud, kuigi Pakistani nime järgi võisin ju pidada suhteliselt tõenäoliseks, et on tegemist muhameedlasega.

Tegelikkus oli veelgi huvitavam: tegemist on sellise muhameedlannaga, kes on hinduga abielus.
Hindud ei ole teatavasti isegi mitte raamatuinimesed, seega on ilmselge, et olin üllatunud sellisest neljakordsest väljakutsest:
1. muhameedlane võib abielluda raamatuinimestega, kui see usku vahetab. Raamatuinimeste all peavad muhameeldased silmas zoroastriste, juute ja kristlasi, sest muhameedlased näevad neid sama usu (raamatu) varasemate versioonide esindajatena. Selline ”soodustus” kehtib aga ainult muhameedi meeste kohta.
2. muhameedi naiste puhul ei aita isegi mittemuhameedlasest meeskodaniku usuvahetus.
3. hindud ei ole raamaturahvad, seega ei saa üks muhameedlane iial hindut ei naiseks ega meheks.
4. hindud aga ei tohi üldse oma usust välja abielluda ja kogu lugu.

Kentsakal kombel on minu sõbranna perekond asjaga täiesti rahul, kuna neil on ennegi usuväliseid abielusid olnud. Usust väljapoole abielluva naisena on ta küll ikkagi esimene aga isegi pakistanis elav vanaema on roosa ja rahul. Abikaasa hinduperekond ei tulnud aga üleüldse pulmagi mitte. Nüüd ca 5 aastat hiljem on olukorraga kuidagi leppima hakatud aga kõik laiendatud perekonna liikmed ei ole ikka veel asjast üle saanud.

Oh, ja nüüd siis olevat meeskodanik ka islami vastu võtnud. Aga see on suur saladus ja tema perekod ei saa sellest iial teada, sest muhameedlased võivad kasutada teesklust ja teatud ohtlikes olukordades oma usutunnistust eitada. Perekonna viha kvalifitseerub ohtlikuks olukorraks kindlasti.