seisus kohustab

11.27.2008

ilukaanonid

pikema uurimuse tulemusena valin välja oma uue ripsmetuši (rändommääre võib paisetavaid ootamatusi põhjustada) ja suundun seda Londoni glamuuripoodi ostma.
proua, kes võiks mulle tuši ulatada ja raha vastu võtta on aga jutukamat sorti müügivirtuoos ning pakub mulle, et võiks mind pisut värskendada. kuna mul halligi teha pole, jäängi endale ootamatult nõusse ning lasen end meigitooli pressida ja oma nahal aktiivset müüki teostama hakata.
loomulikult teeb proua oskuslike käte töö mind ebamaiselt kauniks ja säravaks kuid ootamatul kombel ei lasta mul hoopiski mitte niisama toolis vedeleda vaid kästakse teine pool näost proua õpetussõnade kohaselt sarnaseks vuntsida. Kahe peale saamegi kenasti hakkama ning otsese tagajärjena tekib mul kõrvetav vajadus täiendavate meigivarude järele. ja kuna müügitöö oli proual nii pealetükkimatult perfektselt informatiivsuse peale välja mängitud, tegin täiesti teadlikult heast müügitööst tingitud täiendava ostuotsuse, millega olen siiani rahul! mõttes lisasin kummarduse firma koolitusprogrammile.
aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. hoopis vastastikusest üllatusest, mille me teineteisele valmistasime. nimelt tabasin proua mitmel korral kinnitamas, et kuna just nüüd on meil kätte jõudnud talv, on erakorraliselt oluline oma näonahka kogu aeg ohtralt niisutada. mingil hetkel paisus mu mure proua näonaha pärast piisavalt suureks ja nii poetasin, et vähemalt miinuskraadidega võiks niisutava kraami siiski riiulile jätta ja toitvamate võiete poole kiigata. kui olin oma põhjamaised teadmised niisutava kreemi kasutamise ohtlikkusest pakase tingimustes ette ladunud, sattus proua uuest teadmisest nii ärevile, et kutsus lausa parasjagu möödatõttava kolleegi uudist kuulama. kahekesi siis vangutati päid ja nenditi, et niisutava kreemi kahjulikkus talveoludes on midagi nii ennekuulmatut, mille peale nad poleks kohe kuidagi osanud tulla. tõhusama kaagutamise peale kiikasid ka ülejäänud iluteenustujad uudishimulikult meie poole ja pungitasid kunstripsmete pakatades silmi, kui kuulsid, millise pöörase idee ma lagedale olen toonud. isegi jutud minu arktilisest kodumaast ja suusakuurortide vingest tuulest ja miinusest ei heidutanud prouade seisukohta, et inimene koosneb veest ja seega saab üks niisutav kreem karmides tormides vaid head teha. kuna tegemist ei olnud just minu võitlusega, jätsin peagi vastupusimise lootuses, et viimasel ajal Londonit vallutavad lumetormid neil sama tavaliseks ei muutu kui veebruarikuises Eestis.

Sildid: ,