toitlustusasutuste viimased päevad

on masendav vaadata, mis on toimunud tallinna söögikohtadega: viimase nädala jooksul on mulle näiteks supine lusikas jaki voodrile visatud ning teisal käratatud, et see toit, mida te tahate võtab aega. kui julgesin ilmutada teadmatust saadaolevate kastmete suhtes oleks mind vist heal meelel üldse uksest välja visatud. pidevatest ühistest lõunaarvetest koos naiskolleegidega olen täiesti stressis ning kuulates pealt kuidas ettekandja sunnib klienti kinni maksma oma kolleegi vea tõttu talle sissesöödetud kallimat toitu, puurivad mu tugevdatud küüned restoraniinventari polstrit.
kas tõesti toimib kogu tegevuaharu rentaabluse viimsel piiril, nii et kui maksuametnik ümbrikupalga tuvastab, on kohe pankrot?
90% toitlustusasutuste personalist on alakoolitatud ning -motiveeritud ning toimivad ellujäämisinstinktide varal.
viriseda eriti ei julge - pärast sülitavad kotleti vahele.
kas mitte kellelegi tõesti see töö enam päriselt ei meeldi?

hakkaks poliitikuks ning pressiks läbi toitlustusasutuste doteerimiskava?