firma aastapäev

firmal täitus ümaramat sorti aastanumber ning selleks puhuks korraldati käre pidu.
peo eeltööna tekitatud tohutu afääri juhusliku osalisena olin lubanud kaasa lüüa juhtkonna taidlusgrupis ning osaleda tantsulise etteaste sujuvas ettekandes.
kuna mu lavanärv on viimasel ajal pisut närtsinud, kasvas ärevus võrdeliselt esinemise lähenemisega. esimese valehäire peale haarasin tantsupartneri klaasist elevandilonksu, mis kahjuks ärevusele sugugi pärssivalt ei mõjunud, sestap oli mul lavale trampides silme eest nii kirju, et oleksin peatumata põiki üle lava minema põrutanud, kui tantsu alustavad mehed risti tee peale ette poleks jäänud. tegelt olidki mehed selle tantsu löövam osa ning kindlasti tuleb tunnustada tegelaste julgust ja pealehakkamist "kastist välja" tegutsemises.

peokorralduses esines peale meie tantsu veel ootamatuid etteasteid: ise ma kindlasti ei oleks selle peale tulnud, et kankaani piduliku ürituse avaminutitele planeerida! samas oli ettekanne nii heal tasemel, et panin juba poole tantsu pealt suu ilusasti kinni ja ei teinud ühtegi mürgist kommentaari. paljude endiste töötajatega, kelle oleme hoole ja armastusega peamiselt ühele eesti suurimale finantsasutusele tubliks tööjõuks kasvatanud, kohtudes kippus kohati lausa heldimuspisar silma. kõikide "endiste" kohaletuleku mõttest ei saanud siiski aru: mõni oli vist lihtsalt tulnud lootuses, et ehk on hiljem miskit taga rääkida? eriti pentsik oli vaadata kunagist kolleegi, kes kange kaelaga oma uut armastatut massidele promoveeris. too oli nii stressis olemisega nagu vaevleks kõhukinnisuse käes. kuna oleme nagunii juba orkutis nende suurele õnnele kaasa saanud elada ei näinud ma sellisel õnnelikolemise demonstratsioonesinemisel laiemat mõtet. hämmastav, kuidas mõned inimesed muutuvad kui keskkond nende ümber teiseneb! minu jaoks oli tegemist väga muheda ja vaba olemisega kolleegiga, kellega oli igavesti äge koos töötada ja nüüd selline elumurelik olemine! loodan, et nende raskused peatselt mööduvad.

kõmu meie tantsust levis aga piireületavalt ning nii tuli meil üritust firma talvepäevadel uuesti korrata. vintis sammuga ei olnud kogu lavaline tegevus pooltki nii müstiline. õnneks oli ka piisavalt kitsas, mille tulemusena leidis mõni esineja peale hoogsat käeviibet oma sõrmed naabri ninast. keegi ei täpsustanud, kas ta sealt ka midagi leidis.