klišeedest ja tegelikkusest

oma järjekordsel laevareisil olin valinud naiste kajuti.
selle tulemusena sain teostada vaatlusi erinevate käitumismudelite kohta tundmatus kohas toimetulemisel.

kuna jõudsin kajutisse kõige esimesena, tegin kohe eestlast ja valisin oma koha. seadsin end sisse oma äranägemise järgi ning et oma kohalolekut kinnitada, kobisin kõige riietega voodisse ning torkasin varbadki teki alla. oma asjad kogusin endale võimalikult ligi ja asutasin ennast lugema.

pikema aja möödudes sisenes ca 65-aastane daam, kes juba ukselt mind vene keeles kõnetas: selge see, et helsinki-rostock liinil kõik seda keelt ju valdavad! koheselt asus ta kajutis ringi tuuseldama ning oma kohta nõudma, heites samal ajal himuraid pilke just minu koiku suunal: temal olevat koht alfa, ei tea, mis mul on? vaatluste tulemusel (käis sisuliselt minu voodi all ära) kohtade tähiseid siiski ei selgunud ning eks ta pani ka tähele, kui kaugel teki all ma juba omadega olen. seega tegi ta otsustava valiku teise soodsama koiku kasuks, õigustades oma valikut vene tähestikku loendades, mille kohaselt minu koht sai nimetuseks beeta. kogu tuuseldamise jooksul daam ust sulgema ei vaevunud, seega ajasin end sahmimise vaibudes koikust välja ja sulgesin ukse. proua teatas tähtsalt, et neil on siin turismigrupp ja neid tuleb siia veel. kindlasti oli tal plaanis veel muudki mulle pajatada aga kuna ma ei olnud eriti huvitatud, tõmbasin otsustavalt raamatu silmini pähe ja oigasin mõeldes teeõhtule, mida mu voodi peal korraldama hakatakse.
minu uus naaber kolis parasjagu oma majapidamist ainsasse kappi ning kuna ma suhtlusaltimaks ei muutunud, jõudis vist otsusele, et ma olen mõttetu putukas. igal juhul oli kogu tema edasine suhtlus rõhutatult üleolev/irooniline.

mõne hetke pärast sisenes ca 40-aastane daam, kes kõneles kummalises hispaania/vene/inglise segakeeles ja paistis eelmist saabujat varem kohanud olevat. hetkeks ringi vaadanud, ta heitus ja põgenes.

tüki aja pärast sisenes ca 65-aastane soome daam. naeratas tagasihoidlikult, mõmises miskit arusaamatut tervituseks ning sättis oma kompsud tagasihoidlikult lauaservale võimalikult üksteise otsa. magamisasemete suhtes tal pretensioone polnud ning peale võimalikult lühikest kohmitsemist, kadus ta üldkasutatavatesse ruumidesse. õhtu jooksul kohtasin teda veel paaril korral ning iga kord vahetasime tagasihoidliku äratundmisnaeratuse, mida mitte keegi peale meie kindlasti ei märganud. nagu kaks spiooni.

ristsõnadega relvastunult veetsin tunde suvalistes istumissaalides ning vihkasin röökivaid põngerjaid. eriti tundusid selle reisi jooksul domineerivat eestikeelsed lapsukesed, kelle esituses kuulsin lüürilis-hüsteerlist ettekannet teemal "kus minu issi on???" ning mõistustpurustavat rokkaariat "minu mudelautol on punased tagatuled!". hinges ülevoolav tänutunne IPodi väljatöötajatele, lahkusin teise reaalsusse.
õhtusöögilauas tuvastasin, et hispaania daam ei ole end meeleheitest lainetesse heitnud vaid vadistab sakslastele hispaania keele eripära tutvustada. tema kandva hääle abil said kõik ümberkaudsed saksakeeleoskajad teada, et tegemist on giidiga leedust pärit venekeelsele publikule korraldatud hispaaniareisil.

öö saabudes, ootasin viimase viisaka hetkeni, et kõik prouad oma hügieeniprotseduuridega hakkama saaks enne, kui ma neid tülitama lähen. igal juhul norskasid nii übertagasihoidlik soome proua kui bravuurne venelanna täpselt ühes registris. hispaania giidist ei olnud toas aga tolmujuttigi. hetkel kui ma juba toas asjatasin, kiikas ta küll taas korraks tuppa kuid taganes vilekoori kuuldes uksest välja ja rohkem ma teda ei näinud. kuna talle oli jäänud minu kohal paiknev voodi, ei olnud ma asjaolude kujunemise üle eriti õnnetu.
vannitoas laiutasid vene proua hügieenitarbed aga soome prouast olid näha vaid korralikult kotile laotatud riided ja küünarnukk ülemisel koikul.

kuna vene proua iga kord minu kohalolu tuvastades pahaselt mühatas, laotasin nüüd suurelt lauale viimase eesti ekspressi. lahkudes sisistas ta mulle "štšašliva vam" toonil, mis nõrgema hingeeluga kanal oleks hinge seest võtnud. noh, soovisin tallegi sama palju ja samasse kohta :)

kokkuvõtteks käitusid kõik (ka mina) täpselt nii nagu ma arvasin/eeldasin ja päris kindlasti ei olnud meist keegi oma toanaabritega rahul.
temperamentsemad viitsisid koguni demonstratiivseid poose võtta või teab kust ulualust otsida. soome daam paistis aga kindlalt üleelamise peal väljas olevat ning seega tuli eeldatavalt kõige puhtamalt välja.
huvitav, kui oleks saanud valida minu ja lätlase vahel, kas venelanna oleks vahet teinud? aga soomlanna?
aga kui menüüs oleks olnud mina ja aser? või ketšua? hutu?
ja kes ajas hispaanlase paanikasse ja millega täpselt?