keelevann

olen täiesti tankis: kõik mind ümbritsevad kolleegid on hollandikeelsed ja üritavad minuga hollandi keeles suhelda. no ma skoorin hästi kuni vastama ei pea, sest saksa keele baasil saan täitsa toekalt aru, mida must tahetakse. aga kui vastama peab, siis ... nojah, kõik võpatavad, kui vastus ootamatult puha inglise keeles tuleb. eeldatavasti näen väga hollandlane välja :)

eestlastest sõbratarid irvitavad, et mul on keelekümblus ja lubavad, et olen kahe kuu pärast sorav hollandikeelne lobiseja. eriti palju nalja pakuvad minu seiklused sõbratarile, kes eelmisel sügisel itaaliasse kolides suisa keelesurvepesu küüsi langes: nimelt pidasid itaallased oma ebamaises tarkuses talle hakatuseks kõige pädevamaks rolliks itaaliakeelsete rämeprofessionaalsete nõupidamiste protokollimist valdkonnas, millega ta eriti tuttav ei olnud. omaenese kommentaaride kohaselt vestles ta enne seda pädevalt teemadel a la palun üks šampoon blondidele juustele. aga hakkama ta selle protokollimisega vast sai, sest tööl peetakse teda edasi ja vist juba ähvardataksee edutadagi.
kui ma paar kuud hiljem teda külastasin oli ta juba võimeline itaalia keeles anekdoote vestma, mis näitab, et a) itaalastel oli õigus b) tal oli kõva motivatsioon. vot selline edulugu siis.

minul mott nii kõrgele ei küündi, sest kogu mu töö on inglise keeles ja kohalikke keeli vajan vaid ellujäämistasandil. igal juhul üritan kontoris seilates paista sõbralik ning hoian kogu aeg antenni ülal, et võimalikke kollegiaalseid lähenemiskatseid mitte maha magada. täna näiteks kiirustasin kööki kohvi tooma, kui mu teed tõkestas mingi kamp, kes köögiuksel pooltöiselt aega veetis. kikitasin igaks juhuks kõrva, sest mine tea, ehk üritavad mind teavitada ntx sellest et kohvimasin ei tööta ja siis oleks imelik otsekohe rikkis masinat kangutama hakata. õnneks hollandlased väga pealetükkivad ei olnud ning oma üllatuseks püüdsin tuttava sõnana nende vestlusest kinni sõna minigolf. selle peale hakkasid kõik ühiselt naeru kõkutama, millest järeldasin, et minigolf on hollandlaste jaoks väga naljakas.

keelesurvepesu läbinud sõbratar üritas siis minigolfivate hollandlaste vestlust oma uue kodukultuurikeskselt rekonstrueerida ja see nägi tema meelest välja järgmine:
A: oo meil hon mingi huus tsig!
B: huvitav mis tsig hon?
A: no fòime proovida tjeda tjundma opida, faatame gas rjeageerib
/làheneb Pirru/
B: noh, noh
A: fjabandage mind broua, gumb sjoiduk tjeile rjohkem meeldib, kjas mini fòi golf?
/tegelased irvitavad mònuga, pàrast Pirru kirjutab eesti tsikkidele 'hollandlaste arvates on minigolf naljakas'/