pin-kood

võtan hommikul kaardiga automaadist raha.
siis lähen poodi, et emale kinki osta ja suskan sama kaardi makseterminali. minu tähetunni saabudes tipin hoolikalt oma pin'i. automaat mõtleb veidi ja teatab, et vale kood!
pisut hämmastununa, kuid valmis oma eksimust tunnistama, pressin uuel katsel oma pin'i erilise hoolikusega. automaat jääb kõigutamatuks: minu kood olevat endiselt vale.
kaalun kiirelt, et ega ma mõistust ole kaotanud. kõik tundub paigas olevat. kontrollin kolmandat korda oma pin'i ning sisestan selle numberhaaval, väga hoolikalt. VARS! VALE KOOD ja palun rohkem mitte tülitada, teatab automaat konkreetselt.
otsin käte värinal kotist välja bertrandi visiitkaardi, mille ta mulle minu hommikusel pangakülastusel pihku on surunud, ning võtan temaga kiirelt ühendust.
maailma vanim tegutsev pank võtab vedu suhteliselt aeglaselt ja esialgu ei taha minust üldse aru saada: nende internetiavarustes on minu kaardiga kõik kõige paremas korras!
lähenen bertrandiga vestlemise ajal sujuvalt pangaautomaadile, mis mind lahkesti kohtleb kuni saatusliku pin-koodini (siinsetes automaatides peab koodi päris hilja sisse lööma), mille peale teatab mulle, et sorry, olete kolm korda vale koodi pannud ja pappi ei saa ning tagastab kaardi. õnneks!
bertrand läheb selle peale väga ärevile ja suunab mind vincenzo jutule. vincenzo ütleb, yes, madam, olete koodi valesti sisse pressinud. seletan kannatlikult uuesti oma saagat. nüüd läheb vincenzo ärevile ja lubab mulle kohekohe tagasi helistada. seisan kaubanduskeskuses 40 minutit kaart näpus ja oooooooootan. ei miskit. helistan uuesti ja selgub, et vincenzo ei ole veel liikvele läinudki: tema kohekohe oleks olnud homme hommikul. selgitan olukorda uuesti. kannatlikult. vincenzo asub tegudele. lähen koju.
kell 10 minutit enne pankade sulgemist helistab vincenzo ja teatab, et nüüd on kõik hästi. lubab lahkelt oodata (see 10 minutit), et ma järele proovida saaks. torman automaati. kaart töötab. selle sama "vale" koodiga.
toome ära poodijäänud kingid. kulunud on vaid 3,5 tundi ja miljonid närvirakud, sest uue kaardi/pin'i hankimine on siin kokku üks kuuajane projekt ca.
järeldused tänasest päevast:
a) sorry ema, rohkem l'occitane kreeme kingiks ei tule- ma kardan nende terminaali!
b) hansapanga arvet igaks juhuks kinni ei pane veel.