sitsiillase grill

peale "brüssel 20 km" jooksu enneolematult hea tulemusega lõpetamist, kutsus üks hirmusarmas sitsiillane suure hulga inimesi enda juurde grillile. kuna sündmus oli mõeldud ajaloolise sportliku saavutuse aftekana, ei hakanud keegi kohe nina kirtsutama, kui mustapesukast poolde kööki lainetas. ja kuna hommikul oli vaja vara jooksma minna, siis eeldatavsti ei jõunud ka eilset pastat laualt ära koristada...
nojah.
siis aga asus lahke majaperemees majapidamist näitama ning nii saime tuttavaks veel vedelevate tekkide ja söögijäänustega elutoas ning kõikide riidehunnikute emaga, kes elas magamistoas kohe muu sodi kõrval. otsustasin kiirelt, et see, et ma oma segamini majapidamise enne külaliste tulekut korda katsun seada, on puhas põhjamaine silmakirjalikkus ja eputamine ja läheb kirja kultuurierinevusena. siin on meil aga tegemist avatud hingega ja "what you see is what you get".

et teel grillimispaiga poole tuli taas köök läbida, ületasime mainitud takistusraja söösthüpetega ning jõudsime metsistunud aeda, kuhu oli kokku klopsitud kõige odavam grill, mis poes saadaval oli olnud. no vähemalt kinnitas õnnelik peremees seda kõigile kes kuulata jaksasid. nutika tegelasena ei olnud ta ka kellegile reetnud, et eesolev kogemus saab olema tema esmane tutvumine grillimise kui ajaveetmise vormiga.
selle peale, et grill oleks varem tulnud "hakkama panna", ta muidugi ei olnud tulnud ning seega saime nüüd vaadelda tema ponnistusi tuleloomel: surts süütevedelikku (sest palju ei tohi panna kuna hakkab haisema eks) ja siis viuhti tuli otsa! tulemust ei mingit. üritati siis veel mitme tiku ja intensiivse puhumise abil grilli põlema jahmatada aga seekord juba ilma süütevedelikuta (sest tekitab haisu eks).
no meil oleks küll vist sepalõõtsa või orkaani vaja läinud, et sellest tossavast paberitükist lõõmavat leeki välja puhuda, seega jätsid uimasekspuhun'd punasilmsed külalised ühel hetkel selle projekti lihtlsalt katki.

kuna kogemus kinnitas mulle, et niipea kui teadmisi ilmutan, ülendatakse mind uueks projektijuhiks ning aheldatakse terveks õhtuks grilli ette, siis hoidsin targu kõrvale ja tegelesin sündmuste vaatlemisega metsistunud aia sügavustest. otseselt puu otsa veel ei roninud aga madalamad oksad vaatasin välja küll.

sümbioosi sitsiillane+grill süütamisvõimekus jäi aga endiselt madalaks ning seega haarasid näljasemad tegelased peremehelt nii initsiatiivi kui süütevedeliku ja restartisid kogu projekti koos esialgse tulelõõma ja hilisema söemiilamisega.
vahepeal tegelesid juhtimise ülevõtnud põhjamaalased ka sitsiillase takistamisega, kes tuleleeki silmates, kõikide vorstidega tule poole tormama hakkas, et enne tule taaskordset kustumist ikka jaole saada :) igal juhul sai grill lõpuks grillimiseks valmis.
ja siis selgus tõsiasi, et sitsiillasel oli grillimiseks ette nähtud lisaks vorstidele veel suured värsked lihakäntsakad.
ei marinaadi, soola, pipart, äädikat. ühesõnaga mitte midagi peale toore liha. õnneks oli vähemalt lihunik asjast üle käinud, muidu oleks vist lihtsalt seakülg köögist vastu vaadan'd.

aga kus häda kõige suurem, seal nutikus kõige lähemal ja nii võttis kõige näljasem piduline ühe käntsaka ja asus seda "marineerima". ma nüüd ehk peaks retsepti täpsustama minema aga minu meelest kallati sinna kokku peaaegu kõike, mida majapidamises saadaval oli: õli, soola, pipart, sinepit, veini (seda odavamat punast ja siis suvalist valget), äädikat, itaaliapärast maitseainet, ketšupit jne. ainult eilset pastat, kohvi, saia ja pesupulbrit ei pandud.
õnneks olid osad külalised ka ise üht-teist kaasa võtnud, seega läks pidu ikka edasi ja peremehe murekortsuke silenes võrdväärselt grillilt laekuva liha koguse suurenemisega.

üritus lõppes nagu iga internatisionaalne grillipidu: eestlane ja flaam koos saksa instruktoritega askeldasid grilli juures ning temperamentsed lõunamaalased taandusid tibutava vihma eest kööki, mille marineerimisprotseduurid olid veel ilusamaks muutunud, ja tegelesid seal lihakäntsakate järamisega. See oligi kogu atraktsioon tegelikult, sest salat, mis oleks võinud liha juurde kuuluda, oli ununenud. nii haukasime vorsti leivaga ise pesukorvi ja kohvikannu vahel tasakaalu otsides.
minul kummitas kogu aeg siili keedupott: pealt ilus aga seest õõnes.
lõpetuseks: kui peaksite kunagi saama minult kutse grillipeole, valmistuge hoolega, sest lisaks sellele, et olete uskumatult äge kaaslane, võite olla kutsutud ka sellepärast, et oskate grillida.