naiselik loogika

kuulub sarja "pealtkuuldud trammis"
neiu noormehele: kuule, kui me nüüd rikkaks saame, siis ma mõtlesin, et ma tahaks sulle selle portfelli kinkida. mäletad selle (nüüd hääl tugevneb) 1500-kroonise? jah, portfelli, mäletad?
noormees vastu: (nohin)
neiu: nojah aga siis kui ma selle portfelli sulle kingin, siis sa pead omakorda mulle ostma uue mantli, sellise ägeda (järgneb ägeda mantli pikem kirjeldus)!
noormees: (oluliselt vähementusiastlikum nohin kuid kehahoiaku kohaselt kohe portfelli ostma ei minda)

kuna minu kõrvale tekib odavkõrvaklappidega rämedat träšši kuulav satanist, jääb mul lõpplahend teadmata. seega tõmbun isiklikku analüüsikeskkonda ja juurdlen selle üle, et kuidas saab noorte ühise potentsiaalse rikkuse arvelt soetatud portfellist äkki neiupoolne kingitus? vastutaskuks kingituse eest peaks noormees neiule aga hoopis mantli soetama ning seda justkui muudest vahenditest, sest fraas "pead ostma" justkui viitab neiupoolse kontrolli puudumisele (küll aga -vajadusele) mantliraha üle? saadava mantli näol ei ole aga tegemist noormehepoolse kingitusega, vaid kohustusega?