kaubareisija elu

tööasjad ajavad mind korra nädalas naaberpealinna.
viimasel korral unustas sekretär mulle hotelli broneerida ning seetõttu tuli mul glamuurse city crowne plaza asemel ööbida city inn'is, mis asub city asemel hoopis westminster'is tate britain'i taga. öösel sinnapoole seigeldes tuvastasin, kui vaikne on westminster pimeduse saabudes: olime koos rahumeelse prügianalüütikuga ainsad inimesed tänaval.

ah et miks ma ööseks tänavale kõmpima jäin? hakatuseks käisin otsimas mängude poodi british museumi kõrvalt, kuhu täiesti usaldusväärne sõber mind mängujahile saatis. sel korral mängis mängude pood minuga peitust ning õigel aadressil asus hoopis ortopeediliste rinnahoidjate ja logopeediliste tugisukkade kauplus. heitunult vantsisin mööda tänavat ja kuna parajasti oli poodlemisõhtu (kolmapäeviti britis poed kauem lahti) eksisin nii mõnessegi. paistab, et ostutänaval kauplevaid tervisenäksi poode toetatakse tänapäeval kuidagi eriliselt, sest holland&barrett'i poode esines pea iga 10 muu poe kohta üks. ja siis h&b mehed on turunduse asja uurinud ning nüüd leiad pähklid riiulilt, mis teatavad mitte nuts vaid brain food ja kuivatatud puuviljad on muutunud beauty food'iks jne. õnneks pandi ka need varsti kinni ja avatuks jäi viimane safe haven: raamatupood, mis britis teatavasti ikka lahti kuni kella 10 või 10.30ni.
ja seal ta seisiski: minu uus mäng Killer Bunnies and the Quest for the Magic Carrot! minu oma! võite tulla külla ja seda minuga mängida.
kuna võin raamatupoes asjatada niikaua kuni ära aetakse või -viiakse, siis seal ma oma õhtu veetsingi. otsustasin jumala kindlalt ära osta vähemat 20 raamatut, millest kurbmängu tõttu (st ei jaksanud tassida) olin sunnitud loobuma 17st.
seekordne kaubasaak:
esiteks smoke and mirrors neil gaiman'ilt (loomulikult)
teiseks tõeline leid ehk i hate other people's kids adrianne frost'i poolt kirjeldatuna. kuigi lehitsesin vahepeal ka muud väärtuslikku kempsukirjandust, olin kõige suuremas vaimustuses just sellest väljaandest. eks mõned seiklused teiste inimeste lastega ole mind viimasel ajal ettevaatlikuks teinud ja see raamat on kirjutatud otse minu hingele. lisaks veel K ja K ja K hingedele. hmm, huvitav, kas K täht nime alguses kuidagi soodustab nahaalsete rüblikute intolereerimist? peaks nime vahetama või muutuma kapi-rüblikuvihkajaks?
ja lõpetuseks asjalik raamat: live & work in belgium, the netherlands & luxembourg. väga õpetlik. kahjuks paaris kohas ajast-arust: kuigi just välja antud uuendatud uudistrükk, õnnitletakse austriat, soomet jt euroopaliitu saabumise puhul. muud asjad tunduvad ajakohased olevat.

toredate raamatupoodide paiknemine teises linnas mõjub edaspidi kindlasti soodsalt mu pereelule kuna brüsselis on minu jaoks arusaadavas keeltes raamatuid ja nende poode napilt. nüüd saab KK pisut stressivabamas meeleolus minuga jalutama minna, sest tavaliselt haarab ta kaugustes terendavat raamatupoodi tuvastades mu tugevamini käevangu ja hakkab innustunult kõiki üle tee või veel parem kõrvaltänavas asuvaid vaatamisväärsuseid tutvustama. ta teab, et kui ta õige hetke maha magab moodustub väga püsiva omadusega ühend mina+raamatupood. ja ükski kinga/hilbu/kosmeetika/muidunänni pood ei suuda teda sellisesse ahastusse viia, sest ma muutun tundideks täiesti akontaktseks! NB! KK näol ei ole tegemist mingi raamatupõlguriga. arvestades, et võin tunnikese veeta isegi rumeeniakeelsete raamatute poes (proovitud), suhtun ta muresse mõistmisega ning üritan raamatusilitamisega tegeleda siis kui teda läheduses pole.

pealegi asub ainuke suurema ohu allikas brüsselis meie kodule nii piinlikult lähedal, et võin iga kell õhtul kolmetunnise "jalutuskäigu" teha. kontseptuaalselt on see asutus aga veel ägedam kui waterstones või borders. asja nimi on cook & book ja seal saab raamatuid katsuda, uurida, lugeda, muusikat kuulata (nad annavad välja oma plaate), süüa (väga hästi), teatrit vaadata, näitusi külastada. osa kogu kompleksist on aga avatud südaööni! raamatud on sellised ... väga hoolikalt valitud. ei mingit ebateaduslikku kräppi, soolapuhumist ega eneseabi. esialgu käin ainult harda näoga tubades ringi ning säilitan rahulikku hingamist nagu laps ootamatult ilmunud jõulupuud imetledes.