fenomenaalne lahendus

et töötan brüsselis olles kodus, hakkas mingil ajal mind häirima valju müra, mida miski kuri masin mu akna all üha innukamalt produtseeris.
lõpuks asutasin end rõdule vaatlustele. ja mis ma näen:
meie majaesise läheduses oleval tänavanurgal asub linna prügikast (noh -korv tegelikult kuna on sellist elegantset väiksemat kasvu). tegelt teadsin ma tema olemasolust juba enne ka :) selle korvi kõrvale on end parkinud naabri A3. kogu ülejäänud ümbrus on täiesti parkimisvaba. siiani on kõik nii nagu alati, lisaks veel ilus ilm, kuiv ja puhas tänav ning üksikud autod.
nüüd hakkavad ootamatused:
A3 kõrvale, otse esimesele sõidureale, on end topeltparkinud tänavakoristusmasin, mis ongi mind häiriva müra allikaks. tänavakoristusmasinast on end just väljastanud prügiametnik, kelle tegevus mind kohe täiesti sügavalt hämmastama hakkab. prügikäitlemise asjatndja nimelt kangutab parasjagu prügikorvi statiivi pealt maha ning pikka pusserdamise järel kroonib tema pingutusi edu. nüüd haarab ta korvi ja tormab sellega rentsliäärele (tuletame meelde, tänav on ilus, kuiv ja päike paistab). rentsliservale jõudes kallab (tegelikult peaaegu määrib) prügiametnik kogu oma saagi korvist otse tänavale. kenasti puhta tänava kõnniteeääre ligidale. siis asetab prügikorvi korralikult statiivile tagasi.
nüüd kargab lugupeetud prügiametnik prügiauto kõrvalistmele.
auto aga hakkab prügiseks tehtud tänavaäärt hoolega pesema. edasi-tagasi. edasi-tagasi. veelkord. ja veel üks kord. vahepeal viib tuulehookene mõned prügikorvist tänavale kallatud paberid rentsliäärest kõnniteele.
edasi. tagasi. märg pesu. jutid tänaval.
noh, ja siis ongi valmis ning rahulolevad prügiamenikud sahistavad tänavaharjade kahinal järgmise korvini.
istun mõtlikult rõdutoolile ning üritan aru saada, miks seda korvikest ei võiks otse kuhugile prügiauto määratusse kõhtu tühjendada.
minu töö seisab.
päike paistab.
sean end toolil mugavamasse asendisse ja otsustan pühendada hetke kultuurierinevuste analüüsile.