kokkamiskursus

paar nädalavahetust tagasi õnnestus mul osaleda penetratsioonil hiina köögi salapärasse Mmmmh!'is.
kontseptsioon eeldatavasti osadele juba tuttav: kamandatakse huvilised kokku ning siis hiina (ok, taiwani) beib demonstratiivselt hakib ühe juurvilja, lõigub seibi liha jne ning ülejäänud pajatäis jääb kokkamishuviliste lõikuda.

kuna veini oli limiteerimatult, etendasin peamiselt sotsiaalset liblikat ja uudishimutsesin teiste raske töö kallal. manöövrite käigus omandasin ka mõned infokillud, millest olulisemad siinkohal ära toon:

• seesamiõli ongi see asi, mis tekitab iseloomuliku "hiina toidu maitse" ja seda lisatakse kõikidele hiina toitudele! tavaliselt lisatakse seda vahetult enne kuumutamise lõpetamist, sest siis ta "lisab aroomi"
• mitte kunagi ei tohi hiina toitude valmistamisel kasutada oliivõli. see on liialt tugeva maitsega ja ei mätsi, khmm, seesamiõliga (vt eelmist punkti). kokku tuleb kräpp, mille kohta hiina beib delikaatselt ütles, et "you don't want to taste it"
• hiinas ei sööda krevette, mis ei ole keemapistmise hetkel elus (noh nagu vähid umbes). euroopas on targem kasutada külmutatud krevette/garneele jne sest need on reeglina külmutatud otse laeval, millega nad tabati. poeriiulil veldelevad "värsked" krevetid on kogu reisi omas mahlas ette võtnud ja seetõttu oluliselt kauem kõdunenud.
• teate neid krevette, mille leiate hiina curry/kookosekastmes? sellised rõngasse tõmbunud ja "seljatagant" vaadates justkui lehvikud või liblikad? see ei ole mingi erisort ega ole nad ka eriti avatud hingeeluga vms. neil on seljapealt lihtsalt kemps eemaldatud. trikk on selles, et kreveti ja tema sugulaste kemps ei ole mitte ainult peas (noh seal rindkere all) vaid ulatub soolikana ka "saba" peale. kempsu saab eraldada kahte moodi: a) lõigates kreveti selja pealt lõhki ja võttes kempsu ära (ja siis keerab ennast pärast selliseks lehvikuks) või b) hambaorgiga torkides: võtad kreveti näppude vahele selliselt, et pealmine pool jääb ülespoole ja siis torkad hambaorgi seljast läbi umbes 1/3 kaugusel "ülemisest poolest" (st sabaotsast 2/3 kauguselt, eks). siis sikutad hambaorgi seljanahast läbi, hoides samal ajal näppu orgi peal, et kemps käest ei libiseks. (huh, mu krevetindusealane sõnavara on väga limiteeritud!!!) vahel on krevett/garneel eine vahele jätnud ja siis on kemps tühi aga ära võiks selle ikkagi võtta. protseduur oli küll aeganõudev aga kui on valida, kas tahad kellegi sooja s***a süüa, siis ma vist edaspidi katsun selle õpetuse järgi toimida.
• kaua säilitatud küüslaugud tuleb lõigata pooleks ning eemaldada küüne sees arenema hakanud idu. selline idu sobib küll hästi vaenlasele, sest põhjustab krampe. sama pidi kehtima ka sibula suhtes.

oh ja siis saime veel praetud kurki! siiani kõlas see minu jaoks umbes nagu hernemoos aga tegel't oli täiesti maitsev.

kui nüüd arvata, et olen hiina köögi spets, siis on see pehmelt öeldes liialdus, sest ega mulle ükski retsept meelde ei jäänud ning kaasaantud retseptikogu kaotasin edasise trajektoori jooksul lihtsalt ära. üldiselt tuleb aga tunnistada, et minu arvamust hiina köögist kui väga rasvapritsivast ettevõtmsiest ei suutnud see ettevõtmine kummutada. seal pidi aga ka jaapani, tai ja itaalia köögi tutvustusi teostatama. kui keegi midagi sellist viitsiks korraldada, oleksin kindlasti nõus kaasa lööma.