"murelid" ja "tuvid"
meil on akna taga ilus aed ja selles aias kasvab üks ilus puu. kevadel ajas puu ennast ühel hetkel koledal hulgal valgeid õisi täis nii et õierohkus võttis silmi vidutama. nüüd on elu edasi läinud ja puu on viljakandjaks osutunud. arvan, et viljadeks on murelid aga kuna aed ei ole minu oma ja puu on aknast pisut kaugel, siis maitsema/näppima ei ulatu.
ja siis ühel nädalavahetusel see algas: puu kubises mingitest lindudest, kes matsutasid neid ... vilju. sõna otseses mõttes matsutasid, sest naksumine ja matsutamine kostus tuppa ära!
pealiskaudsel vaatlusel pidasin neid tuvideks aga siis vaatasin, et kangesti ilusad on tuvide kohta: igal ühel oli imeilus valge krae ja sinkjad suled läiklesid päikese käes, mitte ei rippunud sorakalt. Š üritas mind veenda, et tegemist on papagoidega aga kuigi ma tean neid siin Belgias suhteliselt tihedasti esinevat, on minu poolt äranähtud papagoid siiski sellised rohekamad ja pisut kopsakamad olnud. seega jäin esialgu tuvide peale pidama.
igal juhul toimus puud mööda selline siblimine, et puu kõikus ning kõigil ... lindudel vatsad vabisesid. ja nii üks kolm-neli päeva jutti.
ma olin juba täiesti murelik, et kas pererahvale ka midagi jäetakse aga siis olid "tuvid" ühtäkki läinud. isegi mitte mõnd lombakamat tegelast, kes mujalt süüa kätte ei saaks, ei rippunud puu küljes.
"murelid" lähevad aga iga päevaga tõesti rohkem punasemaks ja on viimasel ajal väga mureli moodi. "tuvid" neid aga miskipärast enam ei taha. ehk oleks siit meile midagi õppida? ehk on valminud murelid ntx mürgised või ei saa "tuvid" nendest oma pugudesse enam nii ägedaid kive korjada? bioloogia tundi mäletate: tuvid korjavat pugudesse kive, et siis nende vahelt toit läbi jahvatada. noh tunnis oli küll rohkem juttu kruusast ja muust pisikesest klibust. aga ehk lähevad valminud murelite kivid pugus idanema? õõk!
või ehk ei olnud tegemist siiski tuvidega.
tegelt ajas ilgelt vihale küll, kui teised su nina all õgisid ja sulle üldse ei pakkunud! paras neile, et nad rohkem neid mureleid ei taha!
ja siis ühel nädalavahetusel see algas: puu kubises mingitest lindudest, kes matsutasid neid ... vilju. sõna otseses mõttes matsutasid, sest naksumine ja matsutamine kostus tuppa ära!
pealiskaudsel vaatlusel pidasin neid tuvideks aga siis vaatasin, et kangesti ilusad on tuvide kohta: igal ühel oli imeilus valge krae ja sinkjad suled läiklesid päikese käes, mitte ei rippunud sorakalt. Š üritas mind veenda, et tegemist on papagoidega aga kuigi ma tean neid siin Belgias suhteliselt tihedasti esinevat, on minu poolt äranähtud papagoid siiski sellised rohekamad ja pisut kopsakamad olnud. seega jäin esialgu tuvide peale pidama.
igal juhul toimus puud mööda selline siblimine, et puu kõikus ning kõigil ... lindudel vatsad vabisesid. ja nii üks kolm-neli päeva jutti.
ma olin juba täiesti murelik, et kas pererahvale ka midagi jäetakse aga siis olid "tuvid" ühtäkki läinud. isegi mitte mõnd lombakamat tegelast, kes mujalt süüa kätte ei saaks, ei rippunud puu küljes.
"murelid" lähevad aga iga päevaga tõesti rohkem punasemaks ja on viimasel ajal väga mureli moodi. "tuvid" neid aga miskipärast enam ei taha. ehk oleks siit meile midagi õppida? ehk on valminud murelid ntx mürgised või ei saa "tuvid" nendest oma pugudesse enam nii ägedaid kive korjada? bioloogia tundi mäletate: tuvid korjavat pugudesse kive, et siis nende vahelt toit läbi jahvatada. noh tunnis oli küll rohkem juttu kruusast ja muust pisikesest klibust. aga ehk lähevad valminud murelite kivid pugus idanema? õõk!
või ehk ei olnud tegemist siiski tuvidega.
tegelt ajas ilgelt vihale küll, kui teised su nina all õgisid ja sulle üldse ei pakkunud! paras neile, et nad rohkem neid mureleid ei taha!
Sildid: vaatlused
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home