darwin oleks mu üle uhke

kuna ma olen arvutiotsimise katsega edukalt hakkama saanud, on mind puhkuselt naastes viidud järgmisele tasemele:
laekun hommikul poolunisena kontorisse, endal pea töömõtteist tulvil ning sirutan käe oma tööruumi lingi suunas. miski suunab mu pilgu ukse kõrval paiknevale nimesildile ja sealt vaatavad mulle vastu täiesti tundmatud nimed. kontrollin kabineti numbrit: kõik klapib. piilun sisse - võõrad asjad.
kuna blackberry ei ole mulle ühegi mailiga märku andnud, et mind on kusagile kolitud, olen päris nõutu, kuni otsustan suunduda kõikide tarkuste allikale ehk personaliosakonda.

sealt juhatatakse mind mingi tegelase juurde, kes ei räägi piiksugi inglise keeles. kamandame koridori pealt esimese lingvisti endale abiks ning asume minu staatust tuvastama. esialgu üritatakse mind uue töötajana tervitada ja uut "welcome pack'i" pähe määrida, kuid tõrgun selle vastuvõtmisest, sest mind on juba hoiatatud, et pärast küsitakse viimse joonlauani kõik tagasi.

pikema sahmimise tulemusena ilmub gigantne tabel, mis kujutab kolimismaatriksit ja sealt selgubki, et vahepeal on tõesti üks minu eesnimega tegelane teise kohta toimetatud. koordinaate mulle ei usaldata vaid kamandatakse mingi pontsakas poisslaps mulle minu uude asukohta teed näitama. saabumisel muutun valvsaks. sest keegi on kolimise käigus lahti muukinud minu hoolikalt lukustatud sahtlikapi! süüd keegi omaks ei võta ja kadunud midagi ei paista olevat peale minu isikliku kruusi ja rahmaninovi klaveripalade.
kruus tuuakse minu mõningase jalgadetrampimise peale tagasi aga plaat on läin'd mis läin'd. krrt, seal oli üks mu lemmikpala peal!


kulunud on 2 tundi.
selle aja jooksul on mulle ka meenunud, et tegelikult olen ise selle jama endale kaela kutsunud, kui palusin, end oma ainsa kohaliku kolleegiga ühte tuppa kolida. selle tulemusena ei toodud minu kolleegi minu juurde ega viidud mind tema juurde vaid käitus ahel, mille käigus liikusid kokku vähemalt 5 inimest:
mina kolisin kontori teise otsa.
minu endine toakaaslane on kadunud teadmata suunas
minu kolleeg koliti minuga ühte tuppa
kaks täiesti tundmatud daami koliti minu endisesse tuppa.
ja ma ei julge mõelda, millise kaose põhjustas minu lahkunud toakaaslane seal kusiganes ta maandus ning milliseid uskumatuid uperpalle tegid need prouad, kes minu endisesse tuppa maandusid.
noh, milleks lihtsalt kui keeruliselt saab ka.


manöövrite käigus korraldan veel selle, et mu sisemine postkast eesnimele lisaks ka perekonnanime kandma saaks. juba õhtuks lubatakse uue nimega kleepsu.


järgmisel päeval kontrollin. ongi perekonnanimi lisaks tekkinud aga tähestikulises järjekorras paiknen visalt eesnime tähe all.
siiski tunnen, et olen maailma kunn.