Fawlty Towers Brüsseli Radissonis

Event coordinator Stefan on telefonis väga ebasõbralik. Ei tervitust, enesetutvustust vms. Oletame, et tegemist on telefonikäitumisega ja ehk on ta tegelikult veidi kenam/viisakam. Ei ole.
Esialgsetest koolitusruumidest oleme suutnud välja rabeleda, sest need pidanuks asetsema remondisoleva spordisaali all ja ühtlasi ajutise heliisolatsioonita spordisaali kõrval.
Stefan ei näinud taolises paigutuses miskit hämmastamapanevat.
Oleme palunud S-l toimetada meie eelnevalt kohalesaadetud koolitusmaterjalid koolitusruumi kella 3ks. Kui kell 4:30 muudetud asukohaga koolitusruumidega tutvume, avastame lisaks koolitusmaterjalide puudumisele ka tõsiasja, et meile kolme roomi asemel on üks kõrvalruumidest ehk break-out ruum planeeritud ka kohvipausideks ja ühtlasi ka lõunaks!!! Kindlasti ei saa olla võimalik, et koolitus toimub samas toas, kust teenindajad parajasti taldrikuid/tasse ära transpordivad?!?!
S säilitab rahu ja ütleb, et just nii need asjad on. Otsime taga täiendavat break-out roomi aga S ütleb, et rohkem meile ette nähtud pole ja kõik. ahastusega vaatame 14 tooli, mille peal 27 koolitatavat ja 2 koolitajat 4 päeva järjest söönuks peavad saama. S säilitab rahu, sest tegemist on ometi buffet lõunaga ja siis ei peagi istuda saama. Aga ülejäänud 15 inimese jaoks on ju vaid kaks pisikest püstijalalauda???
Andmeid kontrollima nõustub härra alles siis kui kolleeg väidab, et me ju ometi maksame selle eest. Telefonivestluse tulemusena nõustub ta meie lõunaid mingis muus ruumis korraldama. Vähemasti teisipäeval ja kolmapäeval. Neljapäevaks tuleks sööma minna aatrumi. Reede kohta ta lihtsalt ei viitsinud küsida. Arvab, et ehk teab järgmisel päeval rohkem.
uurime räpast ruumi, mille laudlina peal on keegi vähemalt kuu aega istunud, söönud ja maganud. seina ääres paiknev lillepott on põrandale pikali löönud, sest põrandavaip on mulda täis ja mustade jalajälgedega kaetud.

Kell 5.30, kui S naaseb, et meile oma mittetoimivaid uksekaarte näidata. Küsime uuesti kastide kohta, mis pidid eelmise lubaduse kohaselt 5 minuti jooksul saabuma. S suundub ägedamaid uksekaarte otsima.
kell 5.50 helistab kolleeg talle, et uuesti küsida. S võtab toru ja käratab tavalise HALLO! Kolleeg tutvustab ennast nimepidi (ntx Jaana). S teatab selle peale, et tema ei ole Jaana, tema on Stefan! Kui kuulen kolleegi telefonile teatamas, et ta teab, et S ei ole Jaana, sest tema ise on Jaana, hakkan kontrollimatult naerma.

Otsime silti, mis peaks koolitatavad õigesse kohta juhatama. Oleme selle jaoks S-le mailiga oma logo saatnud. Tal oleks see olnud vaja välja printida. Silti pole. S tuleb meie käest küsima, kus silt on. Saadame ta kolmandat korda oma maile üle lugema ja nendele lisatud silti printima. Vahepeal on S-le selgeks saanud, et meie plenaariumi ukselukk on katki. Parandajad plaanib ta tuua järgmiseks päevaks selleks ajaks, kui meil parasjagu koolitus käimas. Seda kuuldes hakkan kahtlustama, et ehk on hoopis minul midagi viga, et iga S plaan mulle hullumeelne tundub: parandada ukselukku ruumil, milles parajasti toimub koolitus?

Kell 6.10 olen valmis ise lattu kaste otsima minema. S vaatab meid põlglikult ja teatab, et tema ka ei tea, millal kastid tulevad. Kolleeg talutab mind aatriumi veinikklaasi äärde. kastid saabuvad kell 6.50 ja Stefan lahkub, sest tema tööpäev sai läbi.
Enne lahkumist tutvustab meile mingit uut meeskodanikku, kes meiega peaks edasi tegelema. Ca 2 küsimusena küsib too meie käest, miks me seda ülejäänud break-out ruumi ei taha kasutada?
Millist ülejäänud ruumi??? Meil ei pidanud olema ju rohkem ruume?! Selgub, et ruum on siiski täiesti olemas ainult et pisut eemal ja ümber nurga. ei oska enam muud arvata, kui et ehk on S lihtsalt liigesehaige ja ei jaksanud nii kaugele käia? Kurdame määrdunud laudlinade üle ja 2 minuti jooksul on kohale toodud daam, kes asub linu vahetama. Vahepeal selgub, et uus noormees on tegelikult hoopis cateringist ja tema töökohtustused on hoopis mujal. Kuidas TEMA teadis, et meil on täiendav break-out room, millest S-l, kes asja eest vastutama pidi, aimugi ei olnud?

Saame sildidki: õhtusöögilaudasid otsima asudes avastame, et sildid on ühe meie õhtusöögilaua servale hunnikusse visatud (palusime need alustega laudadele asetada). Õhtusöögi ajal lähenevad meile ettevaatlikult mõned päevad varem saabunud osalejad eksootilisest aafrika riigist ja paluvad igaks juhuks üle täpsustada, et kas nad pidid tõseti varem saabumise korral ruumide eest ise maksma. No ei pidanud ju - kõik pidi masterbillile minema! Milles asi? Nendelt olla sisseregistreerumisel krediitkaardiga maksmist nõutud ja kuna ühel nendest krediitkaarti polnud, võeti tema käest ööbimise eest ära kogu sularaha, mille ta reisiks oli plaaninud. Selgub, meie sõber S pole vaevunud kursusel osalejate nimekirja registratuuri andma.

Õhtusöögi ajaks oleme kohale palunud konverentsikeskuse juhi, kelle näoilmed meid kuulates liiguvad skaalal: oh my God! kuni Oh Sh*t!.
S lubatakse kõikide meie projektide pealt igaveseks ajaks eemaldada.

Hommikul tutvustatakse meile uut projektijuhti. Selgub, et ta on eelmisel päeval S käest küsinud, et kuidas siis asjad sujuvad meie koolitusega. S teatanud, et kõik on lill ja meie oleme rõõmsad.
koolitusruumi vaatama suundudes selgub, et koolitusruumi ees asuvad põrandad on kaetud mingi katsva materjaliga ja kohekohe algab kõrvalasuvas spordisaalis remont!!!
remondi saab katkestada/peatada vaid kogu hotelli ja konverentsikeskuse juht, kes on majast väljas kokkusaamisel ja totaalselt levist väljas...