hi-tec seiklused kohalikus hambaravis

nb! nõrganärvilisemad ehk ei taha teada...

minu selle aasta esimese tööpäeva esimene kohtumine oli endodondiga.
kuna tegemist oli nõutud asjatundjaga, oli mulle kohtumiseks moraalselt ja hingeliselt valmistumiseks eraldatud enam kui kuu aega ja seega olin saabudes kõigeks valmis.
võib olla mitte just selleks, mis mind tegelikult ees ootas...

meeskodanik ootas mind kirurgiprillid ja operatsioonimütsike peas ning ilma pikema ettevalmistava kõneta läks lahti mitte raviks vaid operatsiooniks!
pehmelt öeldes olin pisut üllatunud, kui minu suust hetkega operatsioonisaal sai ning lisaks tundsin end pidevas röntgenkiirte ja kaamerate valguses kui algaja seleebriti punasel vaibal.
näiteks toimus kogu operatsioon mikroskoobi all ja juure sügavust mõõdeti mingi kajaloodi sarnase instrumendiga, mis põhja jõudes üle kogu kabineti õõnsaid toone saatis.
imeasju, mida sinna hambasse topiti ja siis jälle välja tiriti ei julge loetledagi! ah, et kust ma tean? sain kogu operatsiooni ajal oma hammast ja tema saatust laivis seinalolevast telekast vaadelda ning lisaks seletas lahke arstionu iga liigutuse juurde, milleks seda täpselt vaja ja kuidas asjad nüüd toimuma hakkavad.
saanud kõik juurekanalid "kuumal meetodil" gutta-percha lateksiga täis topitud ja kinni korgitud, lahkusin lubadusega hoolega valuvaigisteid manustada.

edasi nii lilleliselt ei läinud ja kahe päeva pärast oli mu põsk ületand kõik mõistetavad mõõtmed ning vasaku silma vaateväli oli paistetuse tõttu 50% ahenenud.
kuna olin vahepeal britti jõudnud, sain koheselt tunda riikide vahelisi erinevusi hambaravis. Londonis küsis ainus saadavalolev hambaarst mulle otsavaatamise (endodontiast ei jää mingit haava ega välispidist jälge) ja antibiootikumide väljakirjutamise eest £40. ja seejuures kõige varem kell homme!
nojah, olin ju ennegi kuulnud legende briti hambaravi masendavast seisundist ja sellest, et ruraalsematel aladel leidub memmesid, kes tänase päevani endal ise hambaid suus tõmbama peavad, sest NHS on otsustanud kohaliku hambaravipunkti klientide vähesuse tõttu sulgeda aga, et inimene ka Canary Wharfil peaks hambavalu ja paistetuse kätte kõngema, ei osanud karta. seega pakkusin kolleegidele uskumatuid vaateid oma pundund silmnäole.

õnneks oli endodont brüsselis vahepeal antibiootikumid välja kirjutanud ning nii KK abiga sain Eurostarilt maha astudes õiged tabletid. kiirelt tõotasin endale, et katkiste hammastega briti saari enam ei külasta.

valu käes heideldes olin jõudnud põhjalikult meenutada ka teist (ehk esimest) alternatiivi st kunagist esmast juureravi sama hamba kallal, mille tagajärgi endodont esmase röntgenipildi peal nähtu põhjal hambasse murdunud instrumendi tükkideks pidas (!). jõudsin äratundmisele, et tagasi sinna tõnismäe open office hambaravilasse, kus erinevaid tuimestuseta piinatavaid kannatajaid üksteisest vaid madal kapike eraldas, ka ei taha: olin belgia endodondi kompetentsusest ja ülimast pedantsusest meeldivalt üllatunud ja hind (mis siinses riigis kindlustatuse korral 80% ulatuses hüvitatakse) ei olnud ka nii kosmiline, kui olin kahtlustanud (250 EUR).