masters at work

olime kolleegiga saabunud NYsse 3 päeva varem, et korralikult šopata.
no ma ei pea ennast mingiks algajaks, aga little did I know!
- kui olin kaubamajas vahepeal kolleegist eemaldunud tualetti otsima, oli ta teinud chaneli leti juures $1000 peatuse (ca 10 min).

- mingil rändom korrusel teatas ta, et tal on vaja mõned teksad lisaks neile 3 paarile, mis ta 3 nädalat tagasi NYs käies ostis. tulemus: veel 3 paari.

- Saksis lõunal käies teatas ta otsustavalt, et tal on vaja veel kingi: 3 nädalat tagasi ostis ta $500 kingad, millel puudub igasugune praktiline väärtus ja sinna jäid veel ühed elegantsed ajaloolise väärtusega Jimmy Chood. nojah, saime ka need.
- Saksist lahkudes peatus te korraks minu jaoks tundmatu kosmeetikaleti ees (Kiehl's) ja küsis, et ahah, see on siis šampoon jah? palun mulle palsam ka ja siis see siin on mingi vaha moodi asi jah? pange kaks. ja siis ma tahaks mingit kreemi ka: seda ja seda ja seda. ja siis kehakoorija ka(ma vahepeal tegin researchi, et päris hea firma ja ostsin endale ka kaks asja. olidki head). pärast küsisin, et kas tal ikka kodus enne ka mõni kreem oli (noh arvestades ka kotitäie chaneliga) ja ta teatas, et oh, oli küll ja palju aga ta lennukis luges et hea firma ja et kõik kiidavad ja mõtles et prooviks.

- kogu selle aja oli tal programmis ka cartieri pood, sest tal olevat hädasti vaja uut pastakat.
jah, saite õigesti aru: kuna tegemist oli endise audiitriga, oli tal ostuprogramm koostatud.
no kui me siis järjekordselt cartierist mööda pühkisime, küsisin, et kas ostame su pastaka siis ära? läksime sisse.
kõigepealt tabas meid ehete osakond. kuna kolleeg oli ostnud aprillis endale valgest kullast sõrmuse, oli tal nüüd ilgelt vaja ka käeketti.
aga selgus, et seda käeketi enam ei toodetud! peale seda, kui oldi ennast eelmise teenindaja peale võimalikult põhjalikult välja valatud surfasime lettidel ringi ja juba leiduski uus potentsiaalne valgest kullast käekett. aga see ei sobinud olemasoleva sõrmusega.
küll aga oli käeketil ka mätsiv sõrmus olemas...
jätsin ta ostupalavikus heitlema ja suundusin vaatama kelli.
kui tagasi tulin oli ta vahepeal tuvastanud kaelaketi, mis sobiks ta emale sünnipäevaks. noh, see ostuotsus tuli kiiresti.
ja siis see sõrmus ja käekett...
kuigi sõrmus oli pisut suur, osteti ka need ära.
seni kuni teenindaja krediitkaarti menetles, tuiskasime trepist üles seda va pastakat otsima. aga oh ebaõnne: ainus teenindaja oli parajasti teiste klientidega hõivatud!
ei häda: cartieril on ka ilusaid jõulukaarte ($75 10 tk)! valisime nendest ka 2 pakki, sest kolleeg saadab alati korralikult kõikidele jõulukaarte ja mõnele, keda ta ei salli, saadab selliseid odavamaid, mida clinton cards'idest saab (uhh, milline märkidesüsteem jälle peidus!).
ja kuna ülakorruse teenindaja tabas meid hetkel, kui olime möödumas valgest kullast mansetinööpidest, haaras kolleeg ka need kaasa.
kokku läks see 25 minutit maksma $7200 ja pastakat me ei saanudki!

peale cartierivisiiti suundusin omal käel ostlema, sest sinnani polnud kolleeg ühestki poest ostuta lahkunud ning kuna ta IPode ei vajanud, ei saanud ta minuga sinna poodi kaasa tulla.

kuna mu kolleegi hilisem ostukäitumine jäi minu poolt üle vaatamata, ei julge ma kinnitada, mil moel asjad edasi läksid ja kas ostunimekiri täidetud sai. igal juhul pakkis ta veel kaks päeva peale koju saabumist asju lahti. kui küsisin, kui tihti tal sellised ostuhood peal käivad, arvas ta, et paari kuu jooksul korra kindlasti. mina täpsustasin, millal ruumikamat elamispinda hakatakse hankima.