võidab see, kel surres rohkem träni

keerasin eelmisel nädalal kogu majapidamise pea peale, otsides oma überägedat vihmamantlit, mille KK mulle aasta tagasi kinkis.
ei leidnudki.
mäluharjutuse tulemusena tuvastasin, et nägin nimetatud mantlit viimati NYst euroopasse tagasi lennates kohvris kõige peal koos musta kontorikleidiga. olin need peale pakkinud, et saaks londonis revival lounges kohe selga tõmmata ja kontorisse tuhiseda.
kuna muutsin revival lounges meelt ja otsustasin siiski end otse rongi peale viia lasta ja koju brüsselisse sõita, ei läinud vihmamantlit ega kleiti vaja ja koju ma nendega juba ei jõudnud. kuna olen nüüd kõik leiubürood tulemusteta läbi helistanud, olen kindel, et mu mantel ehib JFK transporditöölise tüdruksõpra. OK, mantli kohta võiks ju veel arvata, et unustasin mõnda lounge aga kleiti nii naljalt maha ei unusta vist?

mida aga järeldada asjaolust, et ma ei pannud mõlema kadumist enne tähele kui 2 nädala möödudes? mina järeldasin seda, et uut mantlit niipea vaja pole :)

üks tagajärg oli mantli/kleidi kadumisel aga veel: otsustasin kokku lugeda ja kataloogida kõik oma jalanõud (s.h. spordijalatsid ja muud funktsionaalsed jalavarjud). tulemus 47 paari! nendest 23 paari on küll n.ö funktsionaalsed a la tennisejalanõud (2) , vormisaapad (1) , suusasaapad (2), jooksukad (4) jne aga 24 paari on padukingad!!!
kuigi loenduse tulemusena selgus ka kainestav tõsiasi, et majapidamises on meeletu punaste ja siniste kingade puudujääk, otsustasin siiski minna kolmekuusele ostudieedile :)

täiendatud 19 Novembril ehk 1 kuu peale NYst naasmist: peale kohutavad hingelist traumat, mille põhjustas mantli ja kleidi kaotsiminek toimus majapidamiseskõikide riiete kataloogimine. ja selguski, et kadunud on ka ühed glamuursed viikarid. viimati nähtud NYs.

kataloogimise tulemusena tekkinud peavalu leevendamiseks kinnitasin piirnormid, millest üle ei tohi minna. ntx jalatsitele 50 paari. piirnormi ületavate eksemplaride hankimisel tuleb olemasolevatest sama palju ära anda/visata. siit tulebevalt: kas 20 salli on vähe või palju?

olen ka mantel-kleit-viikarid trio kadumise üle tõsiselt järele mõelnud ja jõudnud järeldusele, et kadunud kolmik alustas iseseisvat elu, sest nende perenaine ei hoolinud nendest:
kleit oli jõudnud pensioniikka ja kuulus peatsele mahakandmisele. olin temaga korduvalt ka tema järeltulijaid piilumas käinud. nojah.
viikarid olid küll überglamuursed aga (olgem ausad) pisut pikad isegi minu kõige kõrgemate kingadega kandmiseks. seega leidsid nad harva kasutamist, kuna iga kord, kui nendega pikemalt ringi traavisin, hakkas pea ringi käima. !
mantel oli väga glamuurset sitikarohelist läikivat karva ja istus mulle väga hästi. kasutasin teda tihti ja palju. aga... teda sai kanda vaid korralikult kinninööbituna ja vöötatuna, sest muidu paistis ta välja nagu telk (kaherealiste mantlite probleem eks). seega olin vahel alateadlikult piilunud teisi enda ligiduses liiklevaid sirgelõikelisi, vööta mantleid ja mõelnud, et näe nüüd (!), kuna vihmamantlit ju nii tihti ei osta, oleks ju võinud hoopis midagi seesugust (rändom sirgelõikeline burberry) vaadata. ja seda kõike oma mantli juuresolekul! oeh!

sitrep: jalanõusid 49 paari.