inimesed meie ümber

meie tutvus algas üsna ebakonventsionaalsel moel: esmakordselt tööle saabudes, tutvustati mind hakatuseks proua laual olevale potilillele ja alles peale seda, kui olime potilillega mõned mõtted vahetanud, sain proua endaga jutule.

juba varajases tutvuse järgus hakkas selguma, et minu uus tuttav on väga ebatavaline:

tegemist prantslannaga, kes prantslasi ega prantsusmaad silmaotsaski ei kannata. päritolult koguni poolenisti sakslane kuigi saksa keelest ei saa silpigi aru hoolimata sellest, et on saksamaal kaks aastat töötanud. kogu oma ülejäänud täiskasvanuelu, mis vaatluste järgi võiks olla min 30 aastat, on proua veetnud inglismaal. olnud abielus aga mehe nime ei võtnud. mingil ajal võttis lihtsalt mingi muu nime.

viimasel ajal on proual hakanud viltu vedama. kõikk sai alguse sellest, et ta landlord osutus seaks ja avatud suhtlejana viis ta landlordi selle asjaoluga kiiresti kurssi. landlord prouaga nõusse ei jäänud ja kaebas proua tema avameelsuspuhangu eest kohtusse sest see olla hakkama saanud ehtnatsliku steitmendiga.

siit alates takerdus minu huvitav kolleeg politsei ja kohtu hammasrataste vahele, sest a) seoses oma poolsaksa päritoluga pidi ta ju ometi sündima teadmisega, et natsidel oli mingi spetsiifiline hüüdnimi juutide jaoks ca 70 aastat tagasi ja b) landlord on juudi soost c) landlord on informeeritud et proua omab mingit osa saksa geene (tema praegune nimi on väga prantsusepärane) ning kõige selle tõttu on tegemist rassistliku tagakiusamisega.

uurija tituleerinud minu kolleegi kurjategijaks ja ei vaevunud teda ära kuulama.

selle peale asus minu uus tuttav kübersõtta ja tegi endale koduka, kuhu ta kogu oma loo kirja pani (kui me jutuga siiani olime jõudnud, istusin jõuliselt oma keelepaeltel, et talle mitte üht eestist tuntud näidet tuua). politseiuurija oli selle tõttu proua peale hirmkuri, sest nemad on ju kõik ringkaitses proua vastu ja ühed vabamüürlased nagunii.
peale kohtujada lõppu, mis kulmineerus proua süüdimõistmisega, on proua kaotsis. st juba uuest aastast alates ei ole keegi teda tööl ega kodus näinud ja tema vend otsib teda töökaaslaste juurest taga.
siis ühel päeval helistab proua oma endisele(?) töökaaslasele, palub venna tülitamise pärast vabandada ning kaob taas. ei seletust, kus ta on, teadet sellest, mis ta teeb või teha kavatseb. ei midagi.

vahel armastab kolleeg võta kontori kõrval asuvas mitte väga odavas hotellis nädalavahetuseks toa. sest ta ei saavat kodus magada. mitu nädalat ta seal vastu ei peaks...
tööl on tema laud antud uuele inimesele. arvatavasti asub mõistatuse selgitus kohtuotsuses...