tsirkus

olen lapsest saadik tsirkust peljanud.
alati oli mul hirmust hing kinni, kui akrobaadid köielt köiele kargasid, üksteist läbi õhu lennutasid või moodustasid uskumatuid inimestest ja kohvitassidest komplekteeritud torne kellegi ninale.
silmamoondajad ajasid mind oma trikkidega lihtsalt paanikasse: no mismõttes kavatseb ta kauni daami pooleks saagida?
klounid oma kohmakusega aga lihtsalt punastama.

ainsana pakkusid puhkust loomade etteasted. sellised, kus merilõvid palli ninal hoidsid jne. kui mõni mees lõvide ette eputama ja neile pead suhu toppima läks, pidasin teda lihtsalt lollakaks.


ma ei suuda siiani mingeid akrobaatilisi trikke rahuliku pulsiga vaadata ja kas tõesti on äge vahtida mingit tegelast, kes laseb end kinni siduda, konksu otsa riputada ja vee alla surgata, et näidata, kui ägedasti ta välja rabeleb!?!? kvaliteetajaviide?

aga kõik arvastavad tsirkust, eksole? ja juba antiikajal teati, et rahvas vajab tsirkust ja leiba.
kas tõesti armastatakse vaadata artistide filigraanset sooritust või lihtsalt loodetakse olla tunnistajaks, kui keegi alla prantsatab ja viga saab?

tsirkus kui lõõgastumise koht? koht, kuhu viia lapsi?
sry Šaakal!