huvitavad karjääriteed

kuna õhtusöögil ajal paternoster square`il saadab meie ajaveetmist pikema aja jooksul kõrvalolevast st. pauls´ist kostevkellahelin, viskab boss hajameelselt, et näe, neil täna harjutamisõhtu. ja et kulub veel ca 40 minutit enne kui nad lõpetavad. loomulikult mõtlen, et vaat kus naljahammas!
kuni kellad kolisevad, jätkab boss detailsemat sorti ülevaatega sellest, et mida nendega just nüüd ja praegu seal üleval tehakse ja kuidas just selline heli tekib. kui siis taskust lausa märkmik välja võetakse, et loengut ka illustreerivate joonistustega täiendada, saan lõpuks mahti küsida, et kuskohast ta seda kõike teab.
selgub, et mu boss on nooruses oma isa kirikus kellapoiss olnud.
aga no nii proff ta ikka polevat, et sinna newcastle festivalile minna!
kellalööjatel olevalt lausa oma festival! siis kogunevad everybody who´s anybody in chuch bell ringing newcastle´sse kokku ja kolistavad mis kole. ja kohtunikud siis istuvad pubides ja muudkui hindavad. täpsust ja kellade kasutust ja sünkroonsust jne.

mõtisklen parasjagu selle peale, et elus on palju asju, mille peale ei ole märganud mõelda, kui selgub, et teine kolleeg on hariduselt ajaloolane. see mind esialgu veel ei veena, sest kui arutame seda, et mu boss elas oma belgia-perioodil waterloo´s, siis kilkab "ajaloolasest" kolleeg üllatunult: oi, kas belgias on siis ka waterloo!
nojah, las tegeleb parem edasi nende koolituste korraldamisega.

PS kellahelin kestis kokku tõepoolest ca 40 minutit.