ignore it and it'll go away?

millal on õige aeg deserteeruda?
kas siis kui sa kuuled oma kõige machomat kolleegi keset kontorit kõval häälel telefoniga pudikeelt rääkimas ja jauramas: you better watch out ...

või siis kui teine kolleeg nõmetseb püüdliku jõulupeo korraldaja kallal oma lapsukeste kommi- või kingieelistuste pärast justkui oleks töökoha poolt tema lastele tehtav sümboolne kingipakike tsentraalne kingitus tema poputatud lapsukeste jõuluprogrammis? minule ka ei meeldinud need nõmedad oravaga vahvlid ema töökoha jõulu/nääripakis aga ma ei mäleta, et mu ema oleks selle pärast kellegagi skandaalitsemas käinud. tegelikult oli ju tore, et kinki sai ja vähemalt siis kingitud hobuse suhu vinguma ei ronitud.
järgmisel aastal ostame lastele nukuteatri etenduse piletid ja kõik vanemad võivad siis teatridirektori juurde virisema minna.

kardetavasti läheb mõne aja jooksul pigem hullemaks ja varsti ei saa ma enam poest süüagi kätte ilma kohustusliku jõulueeskavata. hmm,idee?

kogemus kinnitab, et isegi kõige tüütavam jõul läheb üks hetk üle ning tegelikult on jõulumusoon kaubandusettevõtetes viimase paari aasta jooksul vähem pealetükkiv.

aga samas: kümne päeva pärast juba suusatan! need asjad, mis mulle talve juures meeldivad on ikka superägedad.

tegelt oleks ehk siiski äge lõunapoolkeral elada. siis oleks jõul suvel koos soojade ilmade ja päikesevannidega ehk siis kõige üdini positiivsega. siis ei oleks ehk seda jõulutõrvatilka nii raske taluda. siis peaks aga vaatama koha, kus juunist septembrini suusatada saaks ning kus poleks üldrahvalikke ostlemispühasid keset kõige pühamat suusahooaega.