gruppide moodustumisest (lennundusuudiste lõpetuseks)

nüüd aitab nõmedatest reisiseiklustest ja nende kirjeldustest! nagunii on mul raske kujutleda midagi mõttetumat kui mu seni viimane baltikumitrett, mille epitsenter visalt helsingis püsis. peale kahe erineva lennukompanii demonstratsioonesinemist vilniuse kohal tiirutamises ning turvalises helsingis maandumises ning fantaasiarikkaid poose öise lennujaama pinkidel, olen tüdinud kogu lennundusest.

ainuke huvitav osa oli grupidünaamika vaatlus.
kuuest vilniusse pääseda ürinevast naiskodanikust moodustus juba esimese passikontrolli juures huvitav kooslus: naised silmnähtavalt jälgisid, kus eesti keeles räägiti ning "kleepusid" sujuvalt vestlusse. hoolimata minimaalsest sarnasusest, hakkasid kõik kiiresti üksteise olemasolu suhtes viisakat huvi tundma: valvati üksteise asju, hoiti järjekorras kohta, jälgiti et kõik oleks infoga varustatud ja kohal, kui midagi olulist toimus. kui ma kolmandal korral helsingi lennujaama jõudes tülpinult dvd-sid šoppama kadusin, olid prouad seni stressis, kui ma välja ujusin ning tervitasid minu saabumist märgatava kergendustundega. nad olid mulle koguni kenasti kohta hoidnud! väga armas neist! kui ma järjekordsel tagasilennul veini tellisin, võtsid ka prouad end kokku: me olime selle tõesti ära teeninud!

reisil olevatest eestlastest meeskodanikkudest me kaaslasi ei saanud. ka omavahel ei moodustanud nad gruppe. ei olnud märgata, et ka temperamentsed leedukad eriti vennastunud oleks. pentsik!
sattusin vist mingi just eesti naistele omase käitumismudeli sisse. aga üldse ei olnud ebamugav. pigem oli turvalisem - jätsin ilma kõhkluseta oma varanduse nende valvata, kui mööda lennujaama ringi uitasin. samas ühtegi nime omavahel ei vahetatud, kuigi oli tunda, et mõni oleks seda eelistanud.

grupil tekkisid kiiresti ja täiesti valutult oma kõneisikud. valik oli ratsionaalne: gruppi esindas vastavalt vajadusele kas kõige keeleosavam või kõige nahaalsem.

sarnase eesmärgi suunas liikumiseks moodustunud grupp on koosluselt muidugi väga ebapüsiv: kui lõpuks selgus, et kaks meie seast enam kolmandal vilniuse ülevaatusel ei osale, toimus jagunemine välkkiirelt ning kahetsuseta.

edit: juhuslikult kohtasin nädal hiljem ühte oma reisikaaslast pöff-il ja sain teada, et olin deserteerudes teinud ainuõige otsuse: visamad võitlejad, kes jäid minust õhtust, kolmandat katset ootama, ei skoorinud ka õhtul - reis jäeti lihtsalt ära. järgneval hommikul tegid nad uue tiiru vilniuse kohal ja saabusid taas helsingisse. kui nad siis tagasi tallinnasse soovisid lennata, tuli neil uued piletid lunastada. kui saatus otsustab jonnida, siis ta lihtsalt jonnib!

minul on aga siiani oluline kogus litte :)