Berliinis

Mõni aeg tagasi oli mul au osaleda IT & teadmuse juhtimise konverentsil, mis oli põnev üritus sellepoolest, et sain tuttavaks kõikide inimestega, kes on võimelised väga igavaid asju andunult tegema ja lisaks sellele nende üle tunde ja aastaid arutlema. Respekt.

Berliinis ma enne väga palju käinud polnud ja seepärast võtsin asja põhjalikult ette ja käisin vaatasin kõik Brandenburgi väravad ja riigipäevahoone ja unter den lindeni korralikult üle.
Manöövrite käigus jalutasin läbi õhtuse pargi ning kohtusin jäneste perekonnaga. No hea küll, meil siin Brüsselis ka silkavad jänesed hämaruses igal muruplatsil ja rebased kihutavad koduukse ees üle tee aga see Berliini jäneseperekond oli ennast seadnud kahe meetri laiusele mururibale, millest ühel pool tormas katkematu autodevool ja teisel pool olin mina koos jooksvate ja jalgrattaga sõitvate berliinlastega.
Perepea aka kõige suurem nende seast teeskles alguses puujuurikat aga kui ma talle peaaegu varbale astusin, sõi mõtliku näoga ristikut edasi ja ei teinud sellist nägugi, nagu peaks mind kartma vms.
Tahtsin ilgelt neist pilti teha aga just siis kui ma oma telefon/kaamerat kotist otsisin, keeras metsarajalt minu poole mingi meeskodanik ja kuna ta mind kuidagi kentsaka näoga vaatas, mõtlesin, et tühja see jänes! Mul on siiski suhteliselt hea telefon. Surusin telefoni kotti tagasi ja vantsisin edasi.
Igal juhul on see park neil seal keset linna väga kift ja üldse meeldis mulle Berliin sedavõrd, et ma võiks seal lausa elada.